Site logo

Avatud juurdepääs teadusinfole

Tänapäevased teadusuuringud rajanevad teaduslikul dialoogil ja edenevad toetudes varasematele tulemustele. Avatud juurdepääs, AJ (Open Access, OA) on teadusinformatsiooni avaldamise vorm, mis võimaldab piiranguteta juurdepääsu teadusinformatsioonile.
Liikumine avatud juurdepääsu poole on ülemaailmne suundumus. Teadusajakirjade avatud juurdepääsu algatus ja mõisted määratleti juba 2002. aastal Budapest Open Access Initiative deklaratsiooniga.

Avatud juurdepääsu ja avatud teaduse (Open Science) ideed lähtuvad avaliku hüve põhimõttest. Kuna suur osa teadustegevusest toimub avaliku sektori rahastamisel, peaksid selle tulemused − teaduspublikatsioonid ja teadusandmed − olema internetis kõigile tasuta ja piiranguteta kättesaadavad nii lugemiseks, kasutamiseks, viitamiseks, allalaadimiseks, kopeerimiseks kui ka levitamiseks. Avatud teadus hõlmab ka avatud lähtekoodiga tarkvara, avatud metodoloogia (info teadusuuringute meetodite, vahendite ja analüüsi kohta) ning avatud eelretsenseerimise kasutamist.

Teadusinfo avalikustamisel tuleb arvestada publitseerimise tingimustega ning järgida eetika, konfidentsiaalsuse ja intellektuaalomandi kaitse aspekte.

Avatud juurdepääs teadusväljaannetele ja -andmetele võimaldab suurendada teadustöö tõhusust, läbipaistvust ja kvaliteeti ning väldib dubleerimist. Teadustulemuste parem nähtavus aitab kaasa teadusasutuste ja teadlaste koostöövõimalustele ja tuntusele.
Avatud juurdepääs aitab kiirendada innovatsiooni, kaasata kodanikke ja ühiskonda.

Avatud teaduse põhimõtted on heaks kiidetud Euroopa Liidu tasandil, liikmesriikides koostatakse alusdokumente riiklike põhimõtete ja soovituste kujundamiseks. 
Euroopa Komisjoni alusdokumendid, juhised, sündmuste ja uudiste info asuvad: Open Science-Open access-European Open Science Cloud-Open Science Policy Platform veebilehtedel.  
Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi selgitav kokkuvõte avatud juurdepääsu põhimõtete ja rakendamise, k.a Horisont 2020 kohta: Background Note on Open Access to Scientific Publications and Open Research Data (Brussels, July 2016, pdf)

Eesti toetab avatud juurdepääsu poliitikate ühtlustamist Euroopa Liidus. Avatud teaduse ja hea teadustava põhimõtete väljatöötamist Eestis koordineerib Eesti Teadusagentuur (ETAg). See hõlmab ka selgete reeglite kehtestamist rahastusmeetmetes, mis nõuavad avatud juurdepääsu avaliku rahastuse eest saadud uurimistöö tulemustele ja teadusandmetele.
 
ETAg haldab ja arendab Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS), mis koondab infot teadusasutuste, teadlaste, teadusprojektide ning teadustegevuse tulemuste kohta ning on kujunenud Eesti keskseks teaduspublikatsioonide portaaliks. 2013. aastast kehtib nõue, et teaduse konkurentsipõhiste uurimistoetuste tulemusel valminud publikatsioonide terviktekstid tehakse ETIS-es vabalt kättesaadavaks, kui publitseerimise, autoriõiguse või intellektuaalomandi kaitsmise tingimused ei sätesta teisiti. 
ETAg-is analüüsitakse ka avatud juurdepääsuga publikatsioonide osakaalu ETIS-es, teadusandmete avaldamise statistikat ja selle mõju (Eesti Teadusagentuuri arengukava 2020).

ETAg-i avatud teaduse ekspertkomisjon on koostanud dokumendi "Avatud teadus Eestis", kus käsitletakse avatud juurdepääsu teaduspublikatsioonidele ja -andmetele ning sõnastatakse Eesti strateegilised eesmärgid aastani 2020.

Avatud juurdepääs teadusajakirjadele

Avatud juurdepääsuga publitseerimise nõue mõjutab teaduse rahastamist, uurimistoetuste tingimusi, publitseerimise mudeleid ja tasusid, repositooriumite loomist ja haldamist.

Seoses avatud juurdepääsu põhimõtete levikuga on välja kujunenud kaks peamist publitseerimise mudelit:

- Avatud juurdepääsuga publitseerimine ehk "kuldne" avatud juurdepääs (open access publishing /"gold" open access) – publikatsioon on kirjastuse veebilehel viivituseta ja lõplikul kujul kõigile tasuta kättesaadav.  Kirjastamiskulud, nt artikli avaldamistasu (Article Processing Charge, APC) kannab kas autor; teadusasutus, mille juures teadlane töötab; teadusuuringuid toetav rahastamisasutus või toetab ajakirja väljaandmist mõni asutus/organisatsioon (nt ülikool, erialaliit või teaduste akadeemia).  Publikatsioonide kasutustingimused täpsustatakse litsentsiga (enamasti avatud sisulitsentsiga Creative Commons) ning lubatud on ka isearhiveerimine kas institutsionaalses, riiklikus (nt ETIS) või rahvusvahelises repositooriumis (nt ArXiv, PubMed Central). Enamiku Eesti teadusajakirjade puhul on kasutuses mainitud mudel ning autorid nendes ajakirjades avaldamistasu maksma ei pea.

- Isearhiveerimine ehk "roheline" avatud juurdepääs (self-archiving / "green" open access) – autor arhiveerib avaldatud teadusartikli või retsenseeritud lõpliku käsikirja institutsionaalses, riiklikus (nt ETIS) või rahvusvahelises repositooriumis (nt ArXiv, PubMed Central), mille kaudu see muutub kõigile kättesaadavaks. Kirjastuste ja ajakirjade lõikes võivad isearhiveerimise tingimused olla erinevad. Enamasti rakendub kirjastaja nõudel embargoperiood, st isearhiveerimine on lubatud mitte varem kui 6-12 kuud peale artikli esmailmumist. Üldjuhul ei ole lubatud artikli lõpliku versiooni (trükifaili) isearhiveerimine.  Rohelise avatud juurdepääsu puhul autorid avaldamistasu ei maksa. Kirjastuste tegevuskulud kaetakse ajakirjade jt publikatsioonide tellimuste ja lisateenuste kaudu, mille eest tasuvad raamatukogud, teadusasutused jt tellijad. Maailma juhtivad teaduskirjastused tegutsevadki valdavalt tellimustel põhineval ärimudelil.

Avatud juurdepääsu poliitikate mõjul ja uute sissetulekuvõimaluste lootuses on osa teaduskirjastusi loonud autoritele võimaluse artiklid „vabaks osta“. Tekkivate hübriidväljaannete puhul on aga oht, et maksumaksja raha kulutatakse topelt – nii väljaannete tellimiseks raamatukogude kaudu kui artiklite avaldamiseks grandi või uurimisprojekti rahadest.

Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) kindel soovitus on, et teadlased arhiveeriks koopia teadusnõukogu toetusel ilmunud artiklist, monograafiast vm publikatsioonist avatud juurdepääsuga repositooriumis. Eelretsenseeritud käsikirja või kirjastaja faili laadimine sinna peaks toimuma esimesel võimalusel või hiljemalt publikatsiooni avaldamisel. Avatud juurdepääs peab olema tagatud nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast publikatsiooni ametlikku avaldamise kuupäeva (sotsiaal- ja humanitaarteaduste puhul võib viivitus ehk embargo ulatuda kuni 12 kuuni). Vt Open Access Guidelines for research results funded by the ERC (revised February 2016)

Eestis kehtib alates 2013. a nõue, et teaduse konkurentsipõhiste uurimistoetuste tulemusel valminud publikatsioonide terviktekstid tehakse Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS) vabalt kättesaadavaks, kui publitseerimise, autoriõiguse või intellektuaalomandi kaitsmise tingimused ei sätesta teisiti.

Eesti Teadusagentuuri (ETAg) avatud teaduse ekspertkomisjon seab dokumendis "Avatud teadus Eestis" (juuni, 2016) eesmärgiks, et "teadusartiklite kinnitamiseks ETISes on vajalik täisteksti (pdf) lisamine ning märge, kas teadusartikkel on suletud juurdepääsuga, isearhiveeritav koos embargoperioodiga (roheline avatud juurdepääs), või viivitamatu avatud juurdepääsuga (kuldne avatud juurdepääs). Samuti peab teadusartikli kirje juures olema võimalik märkida litsentsitingimused. Lisaks muudele funktsioonidele peab ETIS võimaldama teadlastele nende mitte-avatud juurdepääsuga publikatsioonide mugavat jagamist kolleegidega."

Avatud juurdepääs teadusinfole

DataCite-i ja DOI-süsteemi kaudu registreeritud teadusandmete otsing:

Avatud andmed ehk avaandmed (open data) on kõigile vabalt ja tasuta kättesaadavad, taaskasutatavad andmed. Avaandmed on digitaalsed, masinloetavas vormingus ning ristkasutatavad teiste andmetega. Skaneeritud tekstid peaksid olema tärktuvastatavad, et võimaldada andmekaevet. Olles lingitavad teiste andmetega, moodustavad andmed suuri andmevõrgustikke.

Eesti avaliku sektori avaandmed (riigiametite, kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori asutuste andmed) on hajutatud erinevate asutuste ja andmebaaside vahel. Kättesaadavuse hõlbustamiseks ja andmete esituse korrastamiseks on juurdepääsupiiranguteta andmehulki hakatud koondama avaandmete portaali opendata.riik.ee.

Avatud teadusandmed (open research data) on teadlaste, uurimisrühmade, uurimisasutuste poolt loodud ja teadustöös kasutatavad andmed, mis on tehtud elektrooniliselt vabalt kättesaadavaks ja taaskasutatavaks. Sõltuvalt teadusalast, võivad teadusandmed olla eri tüüpi ja vormi. Hästi organiseeritud, dokumenteeritud, säilitatud ja jagatavad andmed on väärtuslikud nii teadlastele kui ühiskonnale laiemalt.

Teadusandmete kasutamisel tuleb kindlasti viidata andmete autorile.

Riikliku rahastamise toel kogutud teadusandmed peavad olema kättesaadavad võimalikult varakult, soovitatavalt samaaegselt publikatsioonide ilmumisega. Üha enam teaduskirjastusi eeldavad, et teadlased võimaldavad juurdepääsu ka publikatsiooni aluseks olevatele teadusandmetele. Teadusandmete seosed publikatsioonidega peavad kajastuma metaandmetes, mis loob aluse linkimiseks ning viitamiseks.

Avatud teadusandmed peavad olema varustatud unikaalsete digitaalsete identifikaatoritega (nt DOI, PURL, ARK) ja metaandmetega ning neid hoiustatakse usaldusväärsetes ja avatud repositooriumites (andmehoidlates).

Metaandmed (metadata) ehk "andmed andmete kohta" on objekti (publikatsioon, andmed jne) kirjeldamiseks ja leidmiseks kasutatav standardiseeritud informatsiooni hulk. Nõutavateks elementideks on autorsus, pealkiri või kirjeldav nimetus, loomise või avaldamise aeg jms andmed.

Töö andmetega nende loomisest taaskasutamiseni moodustab kokku teadusandmete elutsükli.

Teadustöö ja projekti uurimisandmete kogumisel, haldamisel, säilitamisel ning kättesaadavaks tegemisel on abiks andmehaldusplaani koostamine. Andmehaldusplaanid on muutumas teadusprojekti lahutamatuks osaks ning teadusuuringuid rahastavate asutuste nõudeks rahastuse taotlemisel.

Andmete läbimõeldud haldamine on igati kasulik ka teadlastele endile. See lihtsustab andmete kasutamist ja jagamist töö käigus ning tagab nende pikaajalise säilimise ja juurdepääsu.

Teadusandmete haldamine

HORISONT 2020 andmehaldusplaani koostamine

Juba teadusprojekti kavandamisel peab teadlane arvestama uurimistöö käigus tekkivate andmete kogumise ja säilitamisega. Jätkusuutlik ja nõuetele vastav andmete haldamine projekti jooksul tagab andmete säilimise ka peale projekti lõppu.

Teadusandmete haldamist saab vaadelda etappide kaupa, seotuna teadusuuringu ja teadusandmete elutsüklitega:

Planeerimine – meetodite ja andmehalduse kavandamine, rahastaja ja publitseerija poolsete tingimustega tutvumine, andmekaitse nõuete ja intellektuaalomandi kaitsmisega arvestamine.

Kogumine – juba olemasolevate andmete ja mudelite kindlaksmääramine; andmete kogumine (küsitluse, intrvjuu, eksperimendi, simulatsiooni, vaatluse, mõõtmise jm teel), salvestamine, kirjeldamine, varustamine metaandmetega.

Töötlemine – andmete sisestamine, puhastamine; vajadusel digiteerimine, transkribeerimine, teisendamine, anonüümistamine jms tegevused; kontrollimine, väljavalimine; andmetöötlusmeetodite dokumenteerimine.

Analüüsimine – andmete üldistamine, võrdlemine, tõlgendamine uurimistöö käigus (vastavalt kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele meetoditele); publikatsiooni valmimine, viitamine, andmete ettevalmistamine hoiustamiseks.

Pikaajaline säilitamine ja avalikustamine – andmete salvestamine eelistatud vormingus ja sobival andmekandjal; varundamine; andmete varustamine metaandmete ja dokumentatsiooniga, autoriõiguste ja kasutustingimustega, standardsete litsentsidega; jagamine teistele kasutajatele; arhiveerimine repositooriumis, arhiivis või andmekeskuses;

Taaskasutamine – järelkontrolli ja -uuringute tegemine; andmete kasutamine uutes uuringutes ja õppetöös.

Infoallikad ja andmebaasid

Avatud juurdepääsu ja teaduskommunikatsiooni on ligi kümne aasta jooksul edendatud mitmete algatuste kaudu. SHERPA ja OpenAIRE projektide toel on loodud mitmed infoallikad ja andmebaasid.

Portaal OpenAIRE (Open Access Infrastructure for Research in Europe), https://www.openaire.eu on hea lähtepunkt teadlasele repositooriumi valimiseks. OpenAIRE on avatud teaduse edendamiseks loodud e-taristu, mille portaali kaudu püütakse teha kättesaadavaks võimalikult suur osa Euroopas rahastatud teadusprojektidest, publikatsioonidest ja teadusandmetest.

Euroopa Teadusnõukogu soovitab arhiveerimisel eelistada valdkonnapõhiseid repositooriume, nagu näiteks:
- Europe PubMed Central, http://europepmc.org - juurdepääs maailma bioteaduste alastele artiklitele, raamatutele, patentidele ja kliinilistele juhenditele;
- arXiv, http://arxiv.org - artiklite arhiiv füüsika ja inseneriteaduste alal;
- OAPEN Library, http://oapen.org - repositoorium monograafiatele, raamatupeatükkidele jm mahukamatele tekstidele (peamiselt humanitaar- ja sotsiaalteadusted).
Sobiva puudumisel võib kasutada ka institutsionaalseid repositooriume või multidistsiplinaarset Zenodot, www.zenodo.org, mida pakub OpenAIRE ja haldab CERN.

Directory of Open Access Repositories, http://www.opendoar.org. Nottinghami ja Lundi ülikoolide poolt hallatav kataloog OpenDOAR koondab eri tüüpi, teadusliku sisuga repositooriume, mis on täistekstidele vaba juurdepääsuga. DOAR-i on registreeritud ligi 2600 kontrollitud kvaliteediga repositooriumi, samas pakutakse ka otsinguvõimalust nende sisust.

The Directory of Open Access Journals, https://doaj.org. Kataloog sisaldab eelretsenseeritud, avatud juurdepääsuga teadusajakirju, perioodikaväljaandeid ja nende artiklite metaandmeid. 9400 ajakirjast ligi 10% omavad kvaliteedimärki DOAJ "Seal", mis kinnitab, et nende ajakirjade puhul on järgitud avatuse ja kirjastamise standardeid kõrgel tasemel.

DOAJ "Seal" märgiga ajakirja puhul on täidetud järgmised tingimused: tagatud on pikaajaline digitaalne säilimine ja arhiveerimine; ajakirja artiklid on varustatud DOIga, metaandmetega, masinloetava CC litsentsiga; võimaldatakse maksimaalset taaskasutamist CC BY, CC BY-SA või CC BY-NC litsentsi alusel; arhiveerimispoliitika olemasolu, selle kajastumine vastavas registris (nt SHERPA/RoMEO-s); autorile autoriõiguse säilitamine ilma piiranguteta.

SHERPA/RoMEO - Publisher copyright policies & self-archiving, http://www.sherpa.ac.uk/romeo/index.php. Andmebaas koondab infot eelretsenseeritud ajakirjade avatud juurdepääsu, litsentsitingimuste ning isearhiveerimise võimaluste kohta. Hõlmatud on ligi 2365 kirjastust. Info ajakirjade kohta pärineb erinevatelt koostööpartneritelt: British Library, Directory of Open Access Journals (DOAJ), National Center for Biotechnology Information (USA) jt.

SHERPA/JULIET - Research funders' open access policies, http://www.sherpa.ac.uk/juliet. Sisaldab teavet teadusrahastajate poliitikate kohta, nende nõuetest avatud juurdepääsu, publitseerimise ja andmete arhiveerimise osas.