Lõhketööd
Selle loengukonspekti koostamise peamiseks põhjuseks ja ajendiks on eestikeelse lõhketööde alase kirjanduse vähesus ja seetõttu ka suhteliselt raske kättesaadavus (viimane eestikeelne lõhketöid käsitlev kirjalik materjal, minu koostatud õpik „Lõhketööd“, ilmus 1998. aastal 200 eksemplaris).
Loengukonspekti koostades olen eelkõige mõelnud õppeainet „Lõhketööd“ õppivatele üliõpilastele, olen püüdnud siia koondada just need lõhketööde aspektid, mida oma loengutes käsitlen. Seega on sellesse konspekti koondatud eelkõige üldteadmised lõhkeainetest ja –materjalidest ning mäenduslikest ning mõnedest enamlevinud erilõhketöödest. Samas võivad seda loengukonspekti oma igapäevases töös kasutada ka lõhkemeistrid ning lõhketöödega tegelevad insenerid.
Põlevkivikihindi lõhkamine. Autor: Andre Lüüde
Minu poolt koostatud eelmise õppematerjali ilmumisest on nüüdseks möödunud juba pea 20 aastat, eelmise lõhketööde alase raamatu (Heino Aruküla, Lembit Eigo, Elmar Joosepi ja Enno Reinsalu koostatud käsiraamat „Puur- ja lõhketööd“) ilmumisest koguni 37 aastat, kirjanduse tiraažid ei olnud kuigi suured ning need raamatud on suures osas otsa saanud/ära kulunud. Samas aga tuleb lõhketöid teha ning ka nende tegemist õppida. Tehnika hilisem areng (möödunud on ikkagi juba 20 aastat) on toonud kaasa mitmete uute lõhkematerjalide turule ilmumise ning mitmete uute lõhketööde meetodite kasutuselevõtu Eestis, mida olen jõudumööda püüdnud käesolevat loengukonspekti koostades kajastada. Samuti olen püüdnud kajastada ka neid praktilisi kogemusi, mida eelmise õppematerjali koostamise ajast möödunud aastate jooksul olen, eelkõige Kaitseväes teenides, omandanud.
Saatesõna lõpetuseks tahaksin avaldada tänu Aktsiaseltsile Eesti Energia rahalise toe eest selle loengukonspekti ettevalmistamiseks. Veel soovin eriti tänada oma õpilast, tubli kaastöötajat ja noort kaasautorit, Kristel Veersalut, kelle abita see loengukonspekt valminud ei oleks.
Tallinnas, 2017. aasta maikuul.
Tõnu Tomberg