Arvutisüsteemide erialale kandideerimisel on sisseastumiskatseteks CV, motivatsioonikiri ning vestlus. Õppekoht on garanteeritud, kui katse koondtulemus on vähemalt 5 punkti kümnest.

Motivatsioonikiri tuleb kirjutada inglise keeles, ca 3000–5000 tähemärki.
Motivatsioonikirja sisu:

• Selgelt välja tuua, miks soovitakse õppida valitud erialal.
• Eelnev erialane kogemus, nii haridus- kui ka tööalase kogemuse kirjeldus (ka lähedastel erialadel).
• Akadeemilised tulevikuplaanid ja/või karjäärieesmärgid.

Vestlus on ette nähtud kuni 15 minutit, täpse vestluse aja saab kandidaat sisseastumisavaldust esitades SAISi avaldusele. Vestlus võib kokkuleppel toimuda ka videokonverentsi teel.  Vestlus toimub kas eesti või inglise keeles lähtuvalt vajadusest (aluseks  motivatsioonikirja selgus). Vestluse küsimused on seotud erialase tausta ja teadmistega:

• programmeerimisoskus 
• matemaatika
• elektroonika
• automaatika

Võimalikud on täiendavad küsimused motivatsioonikirja ja/või laiemate taustateemade kohta. Soovitav on vestlusele kaasa võtta teadmisi ja oskusi tõendavad dokumendid (eelnevate õpingute akadeemiline õiend, sertifikaadid jms).

Avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni erialale kandideerimisel tuleb esitada CV ja motivatsioonikiri ning läbida vestlus. Õppekoht on garanteeritud, kui katse tulemus on vähemalt 5 punkti.

CV ehk elulookirjeldus on kandidaati tutvustav taustainfo, mis on abiks vestlusel. CV-d eraldi ei hinnata. CV annab ülevaate järgnevast:

• isiku- ja kontaktandmed;
• senine hariduskäik;
• töökogemus;
• võõrkeelteoskus ja -tase;
• organisatoorne või ühiskondlik tegevus;
• huvialad.

Motivatsioonikiri on aluseks vestlusele. Motivatsioonikiri sisaldab kahte peamist teemat:
Kandidaadi põhjendus, miks ta soovib avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni magistriprogrammis õppida ning mida õpingutelt ootab.
Lühianalüüs teemal „Mis on suured väljakutsed, millega Eesti riik peaks tegelema ja kuidas mina näen lahendusi“.

Motivatsioonikirja hinnatakse läbi vestluse ehk motivatsioonikirjast ja vestlusest kujuneb kokku koondhinne. Vestluse hindamiskriteeriumid on lahti seletatud allpool.

Vestluse käigus kaetavad teemad vastuvõtulävendi ületamise / mitte ületamise hindamiseks:

• Huvi eriala vastu ehk miks soovitakse õppida avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni magistriprogrammis.
• Kokkupuude magistriprogrammi peamiste teemavaldkondadega kas läbi eelneva hariduse või töökogemuse.
• Ootused õppe osas ehk arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest. Samuti konkreetsemate valdkondade/teemade tajumine, mille osas teadmiste tase ei ole piisav.
• Teadlikkus magistriprogrammiga seonduvatest päevakajalistest komplekssetest poliitikaprobleemidest ning suutlikkus vastavatel teemadel diskuteerida.
• Arusaam ja nägemus seoses planeeritava magistritööga – uurimisteema teadvustamine, metoodika läbimõeldus, kursisolek uurimisvaldkonna olulisemate arengutega.
• Ootused õppekorraldusliku poole osas ehk millised on võimalused töö- ja õppealase tegevuse ühildamiseks, eelistused õppemetoodika osas, valmidus inglisekeelsete akadeemiliste õppematerjalide lugemiseks ja kirjatööde kirjutamiseks jms. Samuti motiveeritus magistriprogrammi läbimiseks nominaalajaga.  
• Nägemus tööalasest karjäärist ja kuidas valitud magistriprogrammi läbimine sellele kaasa aitaks.
• Tulenevalt magistriprogrammis õpetavate õppejõudude rahvusvahelisest koosseisust, palume kandidaadil valmis olla vastamaks ka inglisekeelsetele küsimustele.

Vestlust hinnatakse skaalal 0–10 punkti.

Positiivne skaala 5-10 punkti:

• Kandidaadil on väga hästi põhjendatud huvi valitud magistriprogrammis õppimise vastu, selge arusaam selle sisust ning rõhuasetustest. Kandidaat on võimeline looma seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja valitud magistriprogrammi vahel ning selgitama, kuidas need üksteist võiksid täiendada.
• Kandidaat orienteerub magistriprogrammiga seonduvates ühiskondlikult aktuaalsetes teemades (globaalsed megatrendid, komplekssed poliitikaprobleemid, sotsiaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni eestvedamine jms) ning suudab nende üle arutleda nii kirjalikus kui suulises vormis.
• Kandidaat demonstreerib väga heal tasemel lugemust erialase kirjanduse osas ja/või kursisolekut eriala-spetsiifiliste praktiliste probleemidega, näidates sellega kokkupuudet magistriprogrammis käsitletavate teemadega ja orienteerumisvõimet avaliku halduse baasterminites ja kontseptsioonides.
• Kandidaat on suuteline arutlema võimalike magistritööga seonduvate uurimisteemade üle, tuues välja võimalikke uurimisküsimusi, uurimismetodoloogilisi lähenemisi ning reaalses elus toimuvaid arenguid ehk demonstreerima teadlikkust tänasel päeval esinevast probleemistikust uuritaval teemal.
• Kandidaat suudab selgitada ootuseid omandatavate teadmiste ja oskuste osas ning seda ka õppekorraldusliku poole pealt, s.t kuivõrd ta on võimeline pühenduma õpingutele, et lõpetada nominaalperioodi jooksul ning millised takistavad tegurid võivad selles osas esineda.
• Kandidaadil on välja kujunenud nägemus tööalasest spetsialiseerumisest kesk-pikas perspektiivis ning suudab selgitada valitud magistriprogrammi rolli ja mõju tööalasele karjäärile ja selle kujunemisele.
• Vajadusel suudab kandidaat demonstreerida väga head inglise keele valdamist.

Negatiivne skaala 0-4,99 punkti:

• Kandidaadil on küll huvi valitud magistriprogrammis õppimise vastu, kuid puudub selge arusaam selle sisust ning rõhuasetustest. Üldine teadlikkus avaliku halduse süsteemist ja baasterminitest on puudulik. Kandidaat ei suuda ära põhjendada soovi õppida valitud magistriprogrammis tööalase vm erialase tegevusega seonduvalt.
• Kandidaat ei ole võimeline orienteeruma ja diskuteerima erinevatel magistriprogrammiga seonduvatel ühiskondlikult aktuaalsetel teemadel. Puudub lugemus erialase kirjanduse osas ning eelnev kokkupuude magistriprogrammis käsitletavate teemade ja praktiliste probleemidega. Vastav kirjalik akadeemiline eneseväljendusoskus on puudulik.
• Kandidaadil puudub ettekujutus võimalikest magistritöö uurimisteemadest, sh uurimisküsimustest, uurimismetodoloogilistest lähenemistest ning olulisematest arengutest uurimisvaldkonnas. Kandidaadil ei ole  rahvusvahelise teaduskirjanduse lugemise ja uurimistöös rakendamise kogemust.
• Kandidaadil puuduvad selged ootused omandatavate teadmiste ja oskuste osas. On problemaatiline ühildada õpinguid tööalase vm õppetegevusvälise tegevusega, s.t on oht õpingute poolelijätmiseks või üle nominaalperioodi kestvuseks.
• Kandidaat ei oma ettekujutust tööalasest spetsialiseerumisest kesk-pikas perspektiivis ning kuidas valitud magistriprogramm suudaks tööalast karjääri mõjutada või suunata.
• Kandidaadil on olulised barjäärid osalemaks inglise keeles toimuvas õppealases tegevuses.

Vestlusele mitteilmumine ja/või CV/motivatsioonikirja esitamata jätmine annab 0 punkti.

Digimuutused ettevõttes erialale kandideerimisel tuleb esitada CV ja motivatsioonikiri ning läbida vestlus.
Õppekoht on garanteeritud, kui katse koondtulemus on vähemalt 10 punkti (sh mõlema katse osa tulemus peab olema vähemalt 5 punkti).
CV ja motivatsioonikiri tuleb lisada SAISi avaldusele enne avalduse esitamist.
Pärast avalduse esitamist SAIS-is, kui vastuvõtutöötaja on avalduse kinnitanud, saab kandidaat personaalse vestluse aja, mis on nähtav SAIS-is avalduse juures.
Kui motivatsioonikirja ja CV eest saadud punktid on SAISi kantud ja need ei ole vähemalt 5 punkti, saab kandidaat staatuse "konkurentsist väljas" ja ei pääse vestlusele.

Motivatsioonikiri
Eesti keeles, pikkus 2500–3000 tähemärki tühikuteta (~1 lk, Times New Roman 12). 
Motivatsioonikirjale ja faili pealkirja tuleb kindlasti märkida oma nimi. Motivatsioonikirja esitamine on vajalik kui kandidaati tutvustav taustainfo, kus kandidaat põhjendab oma soovi õppida valitud õppekaval.

Motivatsioonikirja sisu, arvamused esitada etteantud järjestuses:

• Miks soovitakse asuda õppima „Digimuutused ettevõttes“ erialale?
• Kuidas seondub see eriala kandidaadi varasemate õpingute ja töökogemusega? 
• Milline on kandidaadi perspektiivitunnetus digilahenduste vajadusest oma ettevõttes ja majandusharus?
• Millistes valdkondades soovib kandidaat end eelkõige täiendada?
• Millised on kandidaadi ootused õppetöö sisule ja korraldusele?
• Millist väljundit näeb kandidaat pärast kraadi saamist uutele teadmistele ja oskustele oma töös?

Motivatsioonikirjas hinnatakse loogilist, analüüsivat ning arutlevat kirjeldust vastuseks kõikidele eelnimetatud küsimustele ning keeleliselt ladusat ning grammatiliselt korrektset eneseväljendust.

CV fotoga

• Elulookirjeldus on kandidaati tutvustav taustainfo, mis annab ülevaate järgnevast:
• isiku- ja kontaktandmed koos pildiga;
• hariduskäik (kõrghariduse osas lisaks kraadi väljastanud kõrgharidusasutus, eriala ja lõputöö teema);
• töökogemus (sh töökoht, amet koos peamiste tööülesannete kirjeldusega, organisatsiooni suurus ja alluvate hulk);
• võõrkeelte oskus ja tase;
• muu organisatoorne või ühiskondlik tegevus; huvialad.

CV-s hinnatakse eelnevat haridust ja töökogemust (sh strateegilist juhtimiskogemust, arvestades organisatsioonide suurust ja alluvate hulka).

Motivatsioonikirja ja CV hindamine toimub skaalal 0-10, millest positiivne tulemus on vahemikus 5-10 punkti. Motivatsioonikirja ja/või CV saatmata jätmise eest märgitakse tulemuseks 0. Motivatsioonikirja ja CV-d kasutatakse ka vestluse ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Vestlus

• Huvi eriala vastu, millest see tuleneb ja miks soovitakse õppida sellel õppekaval. Samuti motiveeritus läbida õppekava nominaalajaga.
• Eelnevad kokkupuuted õppekavas käsitletavate teemadega ehk teadmised digitaliseerimise baasterminitest ja -teooriatest ning teadlikkus õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemadest.
• Ootused õppele ehk arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest. Konkreetsemate valdkondade/teemade tajumine, mille osas on teadmiste tase puudulik.
• Ootused õppekorralduslikule poolele ehk millised on võimalused töö- ja õppealase tegevuse ühildamiseks, eelistused õppemetoodika osas, keelelised barjäärid (osa vestlusest toimub inglise keeles) jms.
• Eelnev haridus ja töökogemus ning nende seotus digimuutuste õppekavaga.
• Nägemus tööalasest karjäärist ja kuidas „aitaks valitud õppekava läbimine sellele kaasa.
• Tulenevalt inglise keeles esinevatest välis- ja külaslisõppejõududest ja õppekaval kasutatavatest ingliskeelsetest materjalidest tuleb kandidaadil olla valmis vastama ka ingliskeelsetele küsimustele.

Palume arvestada, et vestluse käigus ei käsitleta iga kandidaadiga kõiki ülalmainitud teemasid ja teemadering võib kandidaadi vastustest lähtuvalt laieneda.

Vestlus toimub õppekava vastuvõtukomisjoni ees põhiosas eesti keeles (osa võib toimuda inglise keeles) ja kestab 10–15 minutit. 
Vestluse hindamine toimub skaalal 0-10, millest positiivne tulemus on vahemikus 5-10.

Positiivne skaala 5–10 punkti:

• Kandidaadil on väga hästi põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu, selge arusaam õppekava sisust ning selle rõhuasetustest. Suudab selgesti ära põhjendada soovi õppida valitud õppekaval ja selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks.
• Kandidaat suudab orienteeruda ja kaasa rääkida erinevatel ühiskondlikult aktuaalsetel teemadel, ennekõike õppekavaga seonduvate viimase aja arengute osas, nt ettevõtluses, majanduses ja tehnoloogilistes arengutes (seda nii Eesti, Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil). Oskab tuua näiteid digitaliseerimise probleemide kohta nii oma ettevõttes kui ka majandusharus ja nende üle sisukalt arutleda.
• Demonstreerib väga heal tasemel lugemust erialase kirjanduse osas, näidates sellega kokkupuudet õppekavas käsitletavate teemadega.
• Kandidaat on võimeline välja tooma võimalikud seosed eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja tulevase õppekava vahel ja selgitama, kuidas need võiksid üksteist täiendada.
• Kandidaat suudab esitada ootused omandatavate teadmiste ja oskuste osas ning seda ka õppekorraldusliku poole pealt, s.t kuivõrd ta on võimeline pühenduma õpingutele, et lõpetada nominaalaja jooksul ning millised takistavad tegurid võivad selles osas esineda.
• Kandidaadil on välja kujunenud arusaam tööalasest spetsialiseerumisest keskpikas perspektiivis ning õppekava rollist ja mõjust tööalasele karjäärile ning selle kujunemisele.
• Kandidaat on aktiivse ellusuhtumisega, tugeva argumenteerimisoskusega ja hea suhtleja.
• Kandidaat suudab demonstreerida head eesti ja inglise keele valdamist.

Negatiivne skaala 0–4,99 punkti:

• Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppimise vastu, kuid puudub selge arusaam õppekava sisust ning selle rõhuasetustest. Ka ei suuda ta ära põhjendada soovi õppida õppekaval ja selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks.
• Kandidaat ei ole võimeline orienteeruma ja kaasa rääkima erinevatel õppekavaga seonduvatel ühiskondlikult aktuaalsetel teemadel. Puudub lugemus erialase kirjanduse osas ja eelnev kokkupuude õppekavas käsitletavate teemadega. 
• Kandidaadil puuduvad ootused omandatavatele teadmistele ja oskustele.
• Kandidaadil on problemaatiline ühildada õpinguid tööalase vm õppetegevusvälise tegevusega, s.t on oht õpingute poolelijätmiseks või üle nominaalaja kestuseks.
• Kandidaadil ei ole arusaama tööalasest spetsialiseerumisest keskpikas perspektiivis ning kuidas õppekava suudaks tööalast karjääri mõjutada või suunata.
• Kandidaat on passiivse ellusuhtumisega, nõrga argumenteerimisoskusega ja kasin suhtleja.
• Kandidaadil on olulised keelelised (eesti ja/või inglise) barjäärid, osalemaks õppealases tegevuses.

Vestlusele mitteilmumise korral on tulemus 0 punkti.

Loe lisaks:

•  Juhtimiskompetentside tõendamine
• Taotlusvorm juhtimiskompetentside tõendamiseks

Täiendav informatsioon õppekava ning sisseastumiskatsete kohta:
Kristjan Rebane, kristjan.rebane@taltech.ee

Disaini ja tehnoloogia tuleviku erialale kandideerimisel tuleb esitada CV, portfoolio ja motivatsioonikiri ning läbida vestlus.
CV, motivatsioonikiri ja portfoolio tuleb lisada SAISi avaldusele enne avalduse esitamist.
Pärast avalduse esitamist SAIS-is, kui vastuvõtutöötaja on avalduse kinnitanud, saab kandidaat personaalse vestluse aja, mis on nähtav SAIS-is avalduse juures.
Õppekoht on garanteeritud, kui katse koondtulemus on vähemalt 5 punkti.

MOTIVATSIOONIKIRI
Motivatsioonikiri kirjuta inglise keeles, mahus on 2 500 - 3 000 tähemärki, kus tutvusta oma tausta ja põhjenda soovi õppida valitud õppekaval. 
Motivatsioonikiri peab sisaldama järgmist:

Osuta, kuidas sinu varasemad õpingud, tegevused või kogemused on asjakohased disainist juhitud innovatsiooni õppimisel. Esitatud seisukohti võite illustreerida oma tegevusega disaini, inseneeria või laiemalt innovatsiooni alal või siis portfoolios visuaalselt esitletud probleemi näitel.

Arutle tehnoloogia arengu ja disaini teemal, esitledes oma isiklikke seisukohti kätketud võimalustest ja ohtudest ühel kaasajal aktuaalse näite najal.

Lisaks ootame analüüsi, kus käsitlete oma võimeid ja tugevusi osalemisel multikultuursetes ja distsipliinide ülestes meeskonnaprojektides.

Motivatsioonikirjas hinnatakse loogilist, analüüsivat ning arutlevat kirjeldust vastuseks kõikidele eelnimetatud küsimustele ning keeleliselt ladusat ning grammatiliselt korrektset eneseväljendust.
NB! On oluline, et motivatsioonikirjas esitatakse korrektsed viited kasutatud algallikatele (st tsitaadid, mõtted, ideed ja materjalid, mis ei ole teie enda omad) Viitamise reeglite vastu eksimist käsitletakse plagiaadina ning selle tulemuseks on kandidaadi diskfalifitseerimine.
Hindamise skaala on 0 - 3, millest positiivne tulemus on vahemikus 1,5 - 3 punkti.

PORTFOOLIO
Portfoolio peab andma ülevaate kandidaadi professionaalsest võimekusest ja huvidest ning tema parimatest innovatsioonile suunatud tegemistest disaini, inseneeria või mõnes teises loovas valdkonnas. 

Portfoolios võite esitleda idee visandeid, inseneri töö kavandeid, fotosid või makette toodetest või teisi arendustegevusi, mis on seotud erinevate kaasaegsete tehnoloogiatega nagu äpid, kasutajaliidesed, teenusedisaini projektid või turunduse rakendused jne. 

Me ei oota, et valdate klassikalist joonistamise ja maalimise kunsti. Eelkõige peate avama ennast laiemalt loova ja ühiskonda arendada sooviva aktiivse persoonina, kelles on võimeid ja tahet osaleda innovatsiooni protsessides. 

Kui tunned, et portfoolio formaat ei sobi sinu tegevuse väljenduseks, võid selle mahus esitada visuaalse analüüsi ühest kaasaegsest komplekssest probleemist, mille käsitlemisel usud disainil ja/või innovatsioonil olevat oma roll. Tooge välja probleemi olemus, esitlege visuaalselt selle komplekssust, erinevaid elemente, osapooli ja nende vahelisi seoseid ning näidake, millised on erinevad vaatenurgad (huvid), mis on olulised selle probleemi lahtiharutamisel.
Hindame portfoolio terviklikkust ja esitatud tööde kvaliteeti. Mõnda teie esitletud tööst käsitleme vestluse käigus. Hindamise skaala on 0 - 3, millest positiivne tulemus on vahemikus 1,5 - 3 punkti.

VESTLUS
Kandidaat peab omama analüütilist mõtlemist, olema teadlik ja avatud, näitama üles huvi valitud eriala ning muutuva maailma vastu kogu selle mitmekesisuses. Hindame, kuidas kandidaat suudab põhjendada oma motivatsiooni õppekaval õppida, kuidas näeb programmi seoseid oma isikliku professionaalse arenguga ja võimet diskuteerida antud valdkonna arenguid ja probleeme. Hindame suhtlusoskust, loovust, kriitilist mõtlemist, motivatsiooni ja valmisolu õppetöös aktiivselt osaleda, omandatut oma professionaalses karjääris rakendada ning koostöövõimet ja valmisolu panustada multikultuurses ja multidistsiplinaarses meeskonnatöös.
Vestluse kestvus on 20 - 30 minutit.
Vestluse hindamine toimub skaalal 0 - 4, millest positiivne tulemus on vahemikus 2 – 4 punkti.

E-riigi tehnoloogiad ja teenused erialal tuleb esitada motivatsioonikiri ja CV ning läbida vestlus.
Motivatsioonikiri inglise keeles (ca 4500-5000 tähemärki); positiivne tulemus 5-10 punkti.
CV (Europass, inglise keeles); positiivne tulemus 5-10  punkti.
Vestlused toimuvad kandidaatidega, kes on saanud motivatsioonikirja eest vähemalt 5 punkti.
Õppekoht on garanteeritud, kui sisseastumiskatsete koondtulemus on vähemalt 10 punkti.

Motivatsioonikiri

• Selgelt väljajoonistunud e-riigi arengut rõhutav perspektiivitunnetus ning motivatsioon panustada infoühiskonna põhimõtete arengusse.
• Loogiline, analüüsiv ning arutlev kirjeldus e-valitsemisest (Eesti riigi ja muu maailma kontekstis).
• Eelnev kogemus vastava valdkonnaga, praktiline kokkupuude avaliku sektori või avaliku sektori lahendustega.
• Potentsiaalsed e-riigi teenuste või tehnoloogiate alaste teadusuurimuste või arengusuundade ideed (võimalik magistritöö fookus).
• Keeleliselt ladus ning grammatiliselt korrektne inglise keel.

Ülevaadet varasema hariduse ja töökogemuse osas vaadatakse CV-st koos motivatsioonikirja kolmanda punktiga. Motivatsioonikirjas hinnatakse analüüsi-, argumenteerimis- ja eneseväljendusoskust.

Punktide jaotus:
Iga ülal toodud teema eest on võimalik saada kuni 2 punkti.
Maksimaalselt on võimalik koguda 10 punkti, millest positiivse tulemuse vahemik on 5-10 punkti.
Motivatsioonikirja ja CV esitamata jätmise eest märgitakse tulemuseks 0.

Vestlus toimub inglise keeles intervjuu vormis. Osalemiseks peab kandidaat saama motivatsioonikirja eest vähemalt 5 punkti. Vestluse pikkus jääb vahemikku 10-12 minutit ja seda viivad läbi õppekava spetsialistid.

Vestlusel hinnatakse järgmisi aspekte:

• kommunikatsiooni ja esitlusoskused;
• e-valitsuse teadlikkuse tase;
• motivatsioon läbida valitud õppekava ja panustada selles valdkonnas omandatud teadmiste rakendamisega tulevases karjääris;
• analüütilise mõtlemise ja argumenteerimise oskused, magistritöö uurimisteema teadvustamine, metoodika läbimõeldus;
• valmisolek töötada konkreetsete projektidega nii meeskonnas kui ka individuaalselt.

Maksimaalselt on võimalik koguda 10 punkti, millest positiivse tulemuse vahemik on 5-10 punkti.

E-tervise erialale kandideerimiseks tuleb esitada CV ja motivatsioonikiri ning läbida vestlus.
Õppekoht on garanteeritud, kui kummagi katse osa tulemus on vähemalt 5 punkti.
CV ja motivatsioonikiri tuleb lisada SAISi avaldusele enne avalduse esitamist.
Motivatsioonikiri ja CV tuleb koostada inglise keeles.
CV hõlmab hariduskäiku ja töökogemust ning tuleb koostada vabas vormis ja korrektselt vormistada. Soovitatav on näiteks korralikult täidetud LinkedIn'i profiil.

Motivatsioonikiri
Motivatsioonikirja pikkus peab olema 500-600 sõna.
Motivatsioonikirjas tuleb välja tuua:

• Huvi tervishoiutehnoloogia ja e-tervise valdkonna vastu ja selgelt välja toodud motivatsioon õppima tulla;
• Analüütiline argumentatsioon sellest, milliseid muutusi tervishoiusüsteemid vajavad ning kuidas saab e-tervis nendele muutustele kaasa aidata, sh näited e-tervise edukast rakendamisest;
• Võimalikud uurimisteemad, mida sooviksid õpingute käigus käsitleda või milles magistritöö teha.

Motivatsioonikiri peab olema inglise keeles, selgelt ja arusaadavalt kirjutatud, allikad viidatud ning korrektselt vormistatud.
Motivatsioonikirja punktide jaotus:
Motivatsioonikirja ja CV põhjal on võimalik koguda 10 punkti, millest positiivse tulemuse vahemik on 5-10 punkti.

Vestlus
Vestlus toimub inglise keeles.
Osalemiseks peab kandidaat saama motivatsioonikirja eest vähemalt 5 punkti.
Vestlusel hinnatakse järgmisi aspekte:

• kommunikatsiooni- ja esitlusoskused, s.h ladusa inglise keele oskuse demonstreerimine;
• analüütilise mõtlemise ja probleemi-lahenduse oskused;
• huvi eriala vastu: miks on kandidaat e-tervise eriala kasuks otsustanud;
• erialaga seotud teemade põhialuste tundmine (näiteks millised on Eestis või rahvusvaheliselt tuntumad e-tervise näited, millised on tervishoiusüsteemi suurimad probleemid);
• eelnev haridus ja kogemus;
• tulevase magistritöö võimalike teemade arutelu;
• motivatsioon läbida valitud õppekava ja panustada selles valdkonnas omandatud teadmiste rakendamisega tervishoiu arengusse.

Maksimaalselt on võimalik vestluse eest koguda 10 punkti, millest positiivse tulemuse vahemik on 5-10 punkti.
 

Lõplik punktiskaala:

• Motivatsioonikiri ja CV: positiivne tulemus 5-10 punkti
• Vestlus: positiivne tulemus 5-10 punkti

Ettevõtliku juhtimise õppekavale kandideerimiseks tuleb esitada CV ja läbida vestlus. Õppekoht on garanteeritud, kui vestluse tulemus on vähemalt 5 punkti.
Vestluse tulemust hinnatakse skaalal 0–10, positiivne tulemus on 5–10. Vestlus toimub inglise keeles.

CV (esitada inglise keeles) peab kajastama:

• isiku- ja kontaktandmed;
• hariduse kohta – millise(d) kõrgkooli(d) on lõpetatud, millised õppekavad läbitud, erialad omandatud, millised õpingud on pooleli, ajavahemikud;
• töökogemuse kohta – kus ollakse töötatud, kellena, millisel ajavahemikul; 
• võõrkeelteoskus ja -tase.

Vestluse teemad:

• Eelnev haridus, töökogemus, senine karjäär ja nende seotus ettevõtliku juhtimise õppekavaga.
• Motivatsioon õppida valitud õppekaval; õppe eesmärk ja õppekava valiku põhjendus ning alternatiivid.
• Õpingute ja omandatava hariduse roll isiklikus karjäärimudelis, kuidas ettevõtliku juhtimise õppekava läbimine aitab kaasa tööalasele karjäärile.

CV ja vestluse hindamiskriteeriumid:

• Positiivseks loetakse koontulemust 5,0-10,0 punkti. Sellisel kandidaadil on vähemalt kolme aastane erialane töökogemus, põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu. Ta on motiveeritud õppekava kui terviku läbimiseks ning oskab hinnata sellega seonduvaid takistusi ning võimalusi töö ja õpingute ühildamiseks. Toob välja võimalikke seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja ettevõtliku juhtimise õppekava vahel ning selgitab, kuidas need üksteist võiksid täiendada. Õppekava läbimisel ja saadaval haridusel on isiklikus karjäärimudelis kindel koht.
• Negatiivseks loetakse koontulemust 0–4,9 punkti. Kandidaadil puudub kolmeaastane erialane töökogemus. Sellisel kandidaadil on küll huvi õppekaval õppimise vastu, kuid ta ei suuda põhjendada soovi õppida ettevõtliku juhtimise õppekaval ning selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks. Õpingute ühildamine töö vm õppetegevusvälise tegevusega on keeruline ning oht õpingute poolelijätmiseks on suur. Õppekava läbimisel ja saadaval haridusel puudub otsene seos isikliku karjäärimudeliga.

Vestlusele mitteilmumise korral on koondtulemuseks 0 punkti.

Hooned ja rajatised erialale kandideerimisel on sisseastumiskatseks vestlus.
Vestlus toimub komisjoni ees. Vestluse tulemust hinnatakse skaalal 0–10 punkti ning õppekoht on garanteeritud, kui tulemus on vähemalt 5 punkti.
Vestlusele mitteilmumisel on tulemus 0.

Vastuvõtt toimub järgmistele peaerialadele (peaeriala valik tuleb märkida SAISi avaldusele):

• hoonete energiatõhusus
• hoonete sisekliima ja tehnosüsteemid
• kinnisvara korrashoid
• teede- ja sillaehitus
• vee- ja keskkonnatehnika
• ehitusgeodeesia
• ehitiste projekteerimine
• ehitusjuhtimine

Vestluse teemad:

• Huvi eriala vastu, mis on edasiõppimise soovi aluseks, motiveeritus läbida õppekava edukalt nominaalajaga.
• Eelnevad õpingud ja tööalane kogemus, nende seotus õppekava eesmärkide ja õpiväljunditega.
• Eelnevad teadmised õppekava peamiste teemavaldkondade lõikes, nende seostamine praktiliste probleemidega. Teadmised valdkonna arengutest ja päevakajalistest probleemidest.
• Ootused õppekavas käsitletavatele teemadele ning omandavatele teadmistele-oskustele.
• Ettekujutus võimalikust magistritöö teemast ja selle seotus uurimisvaldkonna olulisemate arengutega.
• Tulevikuplaan võimaliku edasise tööalase karjääri kohta.

Vestluse hindamiskriteeriumid:
Positiivse tulemuse saamiseks (5-10 punkti) peab kandidaat:

• oskama väga hästi põhjendada oma huvi valitud õppekaval õppimise vastu, aru saama selle sisust, rõhuasetusest ja tagama, et õppekava on võimalik edukalt nominaalajaga läbida;
• oskama seostada eelnevaid õpinguid ja töökogemust õppekava eesmärkide ja õpiväljunditega, põhjendama õppekava läbimise vajadust erialaseks tegevuseks;
• suutma orienteeruda ühiskondlikult aktuaalsetes teemades, mis on eelkõige seotud arengutega õppekava peamistes teemavaldkondades. Kandidaat peab demonstreerima, et eelnevalt omandatud teadmised on piisavad õpingute alustamiseks õppekaval;
• esitama ootused õppekavas käsitletavatele teemadele, nägema seoseid omandatavate teadmiste-oskuste ja erialatöös ettetulevate probleemide lahendamise vahel;
• olema võimeline arutlema võimaliku magistritöö teema üle, välja tooma uurimisvaldkonna aktuaalsed probleemid ning potentsiaalsed metoodilised lähenemised nende lahendamiseks;
• omama ettekujutust oma tööalasest spetsialiseerumisest keskpikas perspektiivis, oskama selgitada valitud õppekava rolli ja mõju tööalasele karjäärile ning selle kujunemisele.

Infosüsteemide analüüsi ja kavandamise erialal tuleb esitada motivatsioonikiri ja CV ning läbida vestlus.
Katse puhul hinnatakse eraldi:
1. motivatsioonikiri ja CV, 0-10 punkti
2. vestlus, 0-10 punkti
Katse mõlema osa tulemus peab õppekoha saamiseks olema vähemalt 5  punkti (koondtulemus 10-20 punkti). 
Vestlusele pääsu tagab vähemalt 5 punkti. Vestlus toimub eesti keeles.
Motivatsioonikiri ja CV tuleb lisada sisseastujate infosüsteemis SAIS esitatavale avaldusele. 
Mõlemad lisatud failid esitada pdf formaadis ja pealkirjastada perekonnanimega:
Perenimi_CV.pdf ja Perenimi_MK.pdf (näiteks: Kask_CV.pdf ja Kask_MK.pdf)

Motivatsioonikiri
Kirjutada eesti keeles ja pikkusega vähemalt 1500 tähemärki. 
Motivatsioonikirjast peab välja tulema vähemalt viie alljärgneva küsimuse sisuline vastus.
Palun esitage arvamused motivatsioonikirjas antud järjestuses:

1. Miks te olete huvitatud infotehnoloogiast?
2. Miks te valisite Tallinna Tehnikaülikooli oma õpingute jätkamiseks?
3. Missugustel põhjustel te valisite oma karjääri jätkuvaldkonnaks infosüsteemide kavandamise ja analüüsi?
4. Missugune on teie töökogemus? Kui kaua ja mis alal olete töötanud?
5. Kas olete osalenud mingi probleemvaldkonna modelleerimisel?
6. Kas olete osalenud IT-põhistes projektides?
7. Kui olete osalenud mingi probleemvaldkonna modelleerimisel, siis missuguseid instrumentaalvahendeid te kasutasite?
8. Kuidas kavatsete oma eriala /valdkonda edasi arendada IT lahenduste väljatöötamisega?

CV-s oodatakse järgmist infot:

• isiku- ja kontaktandmed;
• hariduskäik (kõrghariduse osas lisaks kraadi väljastanud kõrgharidusasutus, eriala ja lõputöö teema);
• töökogemus (sh töökoht, amet ja peamiste tööülesannete kirjeldus);
• võõrkeelte oskus ja tase;
• muu organisatoorne või ühiskondlik tegevus;
• huvialad.

CV annab ülevaate kandidaadi varasemast haridusest ja töökogemusest.

Vestluse käigus hinnatavad valdkonnad/teemad:

• huvi eriala vastu, millest see tuleneb ja miks soovitakse õppida infosüsteemide analüüsi ja kavandamise õppekaval; motiveeritus läbida õppekava nominaalajaga;
• valmisolek omandada infotehnoloogia alased oskused ja teadmised;
• ootused õppe osas ehk arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest. Konkreetsemate valdkondade/teemade tajumine, mille osas on teadmiste tase puudulik. Ootused õppekorralduslikule poolele ehk millised võimalused töö- ja õppealase tegevuse ühildamiseks, eelistused õppemetoodika osas;
• eelnev haridus ja töökogemus ning oodatav lisandväärtus infosüsteemide analüüsi ja kavandamise õppekava läbimisest;
• ettekujutus tööalasest karjäärist ja kuidas infosüsteemide analüüsi ja kavandamise õppekava läbimine sellele kaasa aitaks.

Vestluse hindamiskriteeriumid:
Positiivne skaala 5–10 punkti
Kandidaadil on väga hästi põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu, selge arusaam õppekava sisust ning selle rõhuasetustest. Suudab selgesti ära põhjendada soovi õppida infosüsteemide analüüsi ja kavandamise õppekaval ning selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks.
Kandidaadil on välja kujunenud ettekujutus tööalasest spetsialiseerumisest keskpikas perspektiivis ning infosüsteemide analüüsi ja kavandamise õppekava rollist ja mõjust tööalasele karjäärile ning selle kujunemisele.
Kandidaat on teadlik enda juba olemasolevatest infotehnoloogiaalastest teadmistest ning on valmis omandama uusi infotehnoloogiaalaseid oskusi ja teadmisi.

Negatiivne skaala 0–4,99 punkti
Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppida, kuid puudub selge arusaam õppekava sisust ning selle rõhuasetustest. Ka ei suuda ta ära põhjendada soovi õppida infosüsteemide analüüsi ja kavandamise õppekaval ja selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks. Puuduvad ootused omandatavatele teadmistele ja oskustele.
Kandidaadil on problemaatiline ühildada õpinguid tööalase vm õppetegevusvälise tegevusega, s.t on oht õpingute poolelijätmiseks või õppida üle nominaalaja.
Kandidaadil ei ole ettekujutust tööalasest spetsialiseerumisest keskpikas perspektiivis ja sellest, kuidas infosüsteemide analüüsi ja kavandamise õppekava suudaks tööalast karjääri mõjutada või suunata.

Juhtimise ja turunduse erialale kandideerimiseks tuleb sooritada test. Info leitav SAISi avalduselt.
Õppekoha garanteerib testi tulemus vähemalt 5 punkti.

Testi põhieesmärk on selgitada välja sisseastujate teadmiste tegelik tase ja erinevused ning koguda infot õppetöö paremaks korraldamiseks.
Test koosneb viiekümnest valikvastustega küsimusest, mis hõlmavad viit valdkonda: rahandus, arvestus, ettevõtlus, juhtimine ja turundus.
Küsimused vastavad raskuselt/keerukuselt bakalaureusetasemele.
Osad valikvastustega küsimused eeldavad arvutuste tegemist ilma kalkulaatori abita.

Kirjandus/õpikud, mida võib soovi korral magistriõppesse sisseastumistestiks valmistudes lugeda:

• A. Vihalem Turunduse alused. Külim, 2004.
• R. Üksvärav Organisatsioon ja juhtimine. Tallinn, 2004.
• S.A. Ross, R.W. Westerfield, B.D.Jordan, 2013. Fundamentals of Corporate Finance. McGraw-Hill, 10th ed.
• L. Alver, J. Alver, Finantsarvestus: Põhikursus. Tallinn, 2017.
• J. Alver, L. Reinberg, Juhtimisarvestus. Tallinn, 2002.

Lisaks peab kandidaat olema valmis vastama aktuaalseid majandusteemasid ja -näitajaid puudutavatele küsimustele.
Iga korrektne vastus annab 0,2 punkti ning vale vastus 0 punkti. Testile mitteilmumine annab 0 punkti. 
Testis saadud punktid liidetakse ning kaalutakse vastavalt küsimuse valdkonnale järgmiselt: juhtimine 35%, turundus 35%, ettevõtlus 10%, arvestus 10% ning rahandus 10%.

Keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia erialale kandideerimisel on vaja läbida vestlus.
Õppekoht on garanteeritud, kui vestluse tulemus on vähemalt 5 punkti.
Vestluse sisu:

• Millised on keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia eriala valimise põhjused
• Millised on eelteadmised erialast ja teadlikkus õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemadest?
• Millised on eelnevad õpingud antud valdkondades või siduserialadel loodusteaduste ja inseneeria valdkonnas?
• Milline on arusaam omandatavatest teadmistest, oskustest ja tööalastest võimalustest tulevikus, mida valitud õppekava pakub?

Hindamiskriteeriumid:
Positiivne skaala 5–10 punkti
Kandidaadil on:

• piisavad erialased algteadmised; valmidus täiendavaks õppekoormuseks, kui eelnev haridus on omandatud mittelähedasel erialal;
• motivatsioon, eeldused ja võimalused edukateks õpinguteks;
• arusaam õppekava sisust, ettekujutus oma õpingutest ja tööalastest võimalustest tulevikus.

Negatiivne skaala 0–4,99 punkti
Kandidaadil puuduvad:

• vajalikud algteadmised;
• selge arusaam õppekava sisust, struktuurist ja tööalastest võimalustest tulevikus;
• motivatsioon, eeldused või võimalused eriala edukalt õppida.

Vestlusele mitteilmunud kandidaatide tulemus on 0 punkti.
Erandkorras võib vestluse läbi viia eelneva kokkuleppe alusel Skype’i teel.

Küberkaitse eriala sisseastumiskatse koosneb kahest osast:
- CV (Europassi formaadis), motivatsioonikiri ja tehniline test;
- vestlus.

Motivatsioonikiri ja CV tuleb esitada inglise keeles (lisatakse SAISi avaldusele).
Testi info saadetakse kandidaadile meili teel.
Sisseastumiskatse loetakse positiivselt läbituks, kui mõlema osa eest on saadud vähemalt 5 punkti.

CV, motivatsioonikiri ja tehniline test
Hindamine: 0–10 punkti (positiivne tulemus 5-10 punkti)

• selge ja korrektne väljendusoskus inglise keeles
• mida ja miks õppima tullakse
• korrektne vormistus
• seniste (töö)kogemuste ja õpingute seos ning sobivus erialaga
• tehniliste oskuste test (simulatsiooniülesanded; märksõnad: Linux CLI, Apache, HTTPS, SQLi), mille käigus tuleb edukalt lahendada vähemalt üks ülesanne.

Vestlus
Hindamine: 0–10 punkti (positiivne tulemus 5-10 punkti).
Vestlusele pääsu eeldus on positiivne tulemus testi, CV ja motivatsioonikirja eest.
Vestlusel hinnatakse kandidaadi sobivust küberkaitse magistriprogrammi, arvestades:

• CV, motivatsioonikirja või tehnilise testi raames esile kerkinud asjaolude täpsustusi;
• kohapeal esitatud küsimuste (infotehnoloogia alused, küberturbe põhimõisted, küberturbe roll ühiskonnas) vastuseid;
• suulist väljendusoskust erialasel teemal suhtlemises (inglise keeles).

Järgmine vastuvõtt toimub 2022.
Kütuste keemia ja tehnoloogia erialale kandideerimisel tuleb läbida vestlus ning esitada CV.
Õppekoht on garanteeritud, kui on esitatud CV ja vestluse tulemus vähemalt 5 punkti kümnest. 

Vestluse sisu:

• Miks sisseastuja otsustas valida just selle eriala? 
• Millised on eelteadmised erialast ja teadlikkus õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemadest?
• Milline on arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest, mida kütuste keemia ja tehnoloogia õppekava pakub?
• Kui palju aega ja energiat on plaanis õppetööle pühendada? Kas töötatakse samal ajal?
• Kas on olemas tulevikuplaanid seoses magistritöö teemaga? Kui on, siis millised?
• Vestluse käigus testitakse võõrkeelte oskust.

Teemade nimekiri:

• kütuste tüübid, nende osatähtsus maailmas;
• taastuv ja fossiilkütuste mõiste, põhilised liigid;
• taastuvkütuste juurutamisega seotud probleemid;
• fossiilkütuste üha laieneva kasutamisega seotud probleemid;
• kütuste tootmise ja kasutamisega seotud võimalikud keskkonnariskid;
• kütuste tootmise majanduslikud ja poliitilised aspektid;
• maailma kütusetööstuse põhiprobleemid ja põhilised arengusuunad;
• Euroopa Liidu põhilised probleemid kütuste valdkonnas;
• põhilised Eestis kasutatavad kütuseliigid;
• põhilised Eesti kütuse ja kütusekeemia ettevõtted, nende lühiiseloomustus;
• Eesti kütusetööstuse põhiprobleemid.

NB! Teemadele vastamisel ei eeldata süvateadmisi, piisab üldteadmistest (mida on võimalik ajalehtedest ja Internetist hankida) ja põhisuundade nimetamisest. Küsimuse laiem ja üksikasjalikum käsitlemine annab plusspunkte. Sama kehtib ka oma seisukohtade argumenteeritud põhjendamise kohta, kui need erinevad üldtunnustatud põhimõtetest.

CV koostatakse vabas vormis ning peab sisaldama järgmist teavet:

• üliõpilaskandidaadi isiku- ja kontaktandmed;
• ülevaade haridusteest, eraldi tuua välja kõrghariduse kraadi andnud õppeasutus, eriala, kraadi nimi ja lõputöö teema;
• töökogemus, sh tööandja nimi ja amet; vajadusel lisada töökohustused;
• keelteoskus;
• arvutitarkvarade kasutamise oskus;
• muu organisatoorne ja ühiskondlik tegevus.

CV-d hinnatakse vestluse osana. 

Vestluse hindamiskriteeriumid:

• motivatsioon õppida antud erialal;
• erialane töö või praktika kütuste valdkonnas;
• üldteadmised kütuste valdkonna olukorrast ja arengusuundadest; 
• võõrkeele valdamise tase, suutlikkus lugeda õpingute raames võõrkeelseid tekste; 
• magistritöö teema kättesaadavus, mis on seotud valdkonnaga.

Iga vestluse hindamiskriteeriumi teema eest on võimalik koguda 0–2 punkti.
Vestluse tulemust hinnatakse skaalal 0–10 punkti: 

• Positiivne tulemus on koondtulemus 5–10 punkti.
• Negatiivne tulemus on koondtulemus 0–4,99 punkti.

0 punkti saab kandidaat, kes ei ilmu vestlusele.

Logistika magistriõppekavale kandideerimisel tuleb sooritada kirjalik test, esitada CV (mis on suulise vestluse aluseks) ja läbida vestlus.
Nii kirjaliku testi kui ka suulist vestlust hinnatakse skaalal 0-10, kus positiivne vahemik on 5-10 punkti.
Õppekoht on garanteeritud, kui soorituse (kirjalik test ja suuline vestlus) tulemus on mõlema osa puhul vähemalt 5 punkti.
Test ja vestlus toimuvad eesti keeles.

Kirjalik test sooritatakse elektroonselt ja see koosneb kahest osast, valikvastusega küsimused ja motivatsiooniküsimused:
1) Valikvastustega küsimused (50), iga õige vastus annab 0,2 punkti. Igale küsimusele on ainult üks õige vastus. Küsimused jagunevad neljaks osaks – üldteadmised, loogika ja matemaatika, majandus ja ärijuhtimine, logistika ja tarneahela juhtimine.
2) Motivatsiooniküsimused kolme vabavastuselise küsimusega (kandidaadi varasem kokkupuude logistika, transpordiplaneerimise ja/või tarneahela juhtimisega, huvipakkuvad uurimisteemad, tõenäoline peaeriala valik), mis on sissejuhatuseks suulisele osale. Motivatsiooniküsimusi ei hinnata, need on sisendiks suulise vestluse läbi viimiseks.
Kirjaliku testi eest on võimalik saada kuni 10 punkti, millest positiivne vahemik on 5-10 punkti.
Kirjalik test sooritatakse elektrooniliselt selleks spetsiaalselt ette valmistatud arvutiklassis.
Vastamiseks on aega 60 minutit.
Kirjalikul testil mitteosalenu suulisele testile ei kvalifitseeru.

CV esitatakse SAISis ja on aluseks suulisel vestlusel osalemiseks.
CV peab sisaldama järgmist informatsiooni:

• isiku- ja kontaktandmed;
• hariduskäik (kõrghariduse osas kraadi väljastanud kõrgharidusasutus, eriala ja lõputöö teema);
• töökogemus (sh töökoht, amet ja peamiste tööülesannete kirjeldus);
• läbitud erialased täienduskoolitused, mis seonduvad valitud erialaga, omandatud kutse(d).

Suuline vestlus toimub logistika magistriõppekaval õpetavatest õppejõududest moodustatud komisjoni ees ja selle eest on võimalik saada kuni 10 punkti, millest positiivne vahemik on 5-10 punkti.
Vestlusel hinnatavateks teemadeks on:

•  eelnevad kokkupuuted ühe või mitmega õppekava kahest peaerialast. Tuvastatakse kandidaadi CV-st;
• ettekujutus enda tööalasest karjäärist pärast logistika magistriõppe läbimist.
  Aluseks on kandidaadi CV. Kandidaat suudab selgesti põhjendada soovi õppida logistika magistriõppekaval ning selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks;
• huvi eriala vastu ja motiveeritus läbida õppekava. Kandidaadil on hästi põhjendatud huvi logistika magistriõppekaval õppimise vastu, selge arusaam õppekava sisust ning selle rõhuasetustest;
• arusaam omandatavatest kompetentsidest, mida logistika õppekava pakub, kriitiline hinnang valdkondade kohta, mille teadmiste taset hindab kandidaat endal puudulikuks. Kandidaat suudab esitada ootused omandatavatele teadmistele ja oskustele;
• arusaam tulevasest magistritööst. Kandidaat on suuteline arutlema võimalike uurimisteemade üle, tuues välja võimalikke uurimisküsimusi, metoodilisi lähenemisi ning reaalses elus toimuvaid arenguid;
• ootused õppekorralduse osas, võimalused töö- ja õppealase tegevuse ühildamiseks. Kandidaat selgitab, kuivõrd ta on võimeline pühenduma õpingutele, et lõpetada nominaalaja jooksul ja millised takistused võivad selles osas esineda.
   

Maapõueressursside erialale kandideerimisel on sisseastumiskatseks vestlus.
Õppekoht on garanteeritud, kui vestlusel saadakse vähemalt 5 punkti.
Vestluse sisu:

• maapõueressursside eriala valimise põhjused;
• plaanitav peaeriala valik, kas geoloogia peaeriala või mäenduse peaeriala;
• eelteadmised erialast ja õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemadest;
• arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest, mida valitud õppekava pakub;
• varasem kokkupuude geoloogia ja mäenduse valdkondadega (eelnevad õpingud ja töökogemused antud valdkondades või siduserialadel loodusteaduste ja inseneeria valdkonnas) ühes oma rolli kirjeldamisega;
• maapõue valdkonda puudutavatele küsimustele vastamine;
• erialaga seotud tulevikuplaanid peale magistrikraadi omandamist.

Hindamiskriteeriumid:
Positiivne skaala 5–10 punkti
Kandidaadil on:

• piisavad erialased algteadmised; valmidus täiendavaks õppekoormuseks, kui eelnev haridus on omandatud mittelähedasel erialal;
• motivatsioon, eeldused ja võimalused edukateks õpinguteks;
• ettekujutus oma õpingutest.

Negatiivne skaala 0–4.99 punkti
Kandidaadil puuduvad:

• erialased algteadmised;
• motivatsioon, eeldused või võimalused eriala edukalt õppida.

Vestlusele mitteilmunud kandidaatide tulemus on 0 punkti.

Majandusanalüüsi erialale kandideerides tuleb esitada CV ja läbida vestlus.
Õppekoha garanteerib katse tulemus vähemalt 5 punkti.
CV on kandidaati tutvustav taustainfo, selle soovituslikud osad on järgnevad:

• isiku- ja kontaktandmed;
• senine hariduskäik, sh. ülikool ja õppekava, milles on omandatud bakalaureusekraad. Kui bakalaureusekraad ei ole omandatud majanduses, tuua eraldi välja läbitud kvantitatiivsete meetodite (statistika, ökonomeetria) ja majanduse (ökonoomika) õppeained;
• töökogemus, sh. praktikakogemus; soovituslik on tuua eraldi välja analüüsiga seotud tööülesanded;
• võõrkeelteoskus ja –tase, eelkõige inglise keele oskus;
• arvutiprogrammide kasutamise oskus, sh. statistikaprogrammide kasutamise kogemus;
• muu organisatoorne või ühiskondlik tegevus ja huvialad.

Vestluse teemad:

1. Miks soovid valitud erialal õppida? Varasemad kokkupuuted (majandus)analüüsi valdkonnaga. Kuidas plaanid omandatud teadmisi rakendada?
2. Kas kaalud õpinguid ka teistel õppekavadel? Milliste kriteeriumite järgi teed oma valiku?
3. Milline on ettekujutus magistriõpingutest? Mis motiveerib magistrikraadi omandama? Kuidas leiad aega pühenduda õpingutele?
4. Millist teemat sooviksid oma magistritöös uurida? Miks? (Vastus ei ole siduv tegema lõputööd täpselt sellel teemal)
5. Kuidas sa ennast hindad, millised on sinu tugevused, mis aitavad magistriõpingutes edasi ja millised on nõrkused, mis õpingutele kasuks ei tule?

Vestluse käigus hinnatakse muuhulgas eneseväljendamisoskust, analüüsi- ja argumentatsioonivõimet. Mõned küsimused küsitakse inglise keeles, et hinnata kandidaadi inglise keele oskust.

Hindamiskriteeriumid:
Positiivne skaala 5-10 punkti

1. Kandidaadil on tugev majandusteadmiste taust, on läbinud mitmeid kvantitatiivsete meetodite ja majanduse (ökonoomika) aineid või omab erialast töökogemust;
2. erialavaliku põhjendus on hästi selgitatud ja kandidaadil on selge nägemus erialasest tulevikust majandusanalüüsi valdkonnas;
3. kandidaat on analüüsinud enda suutlikkust õpingute nominaalajaga läbimiseks täiendava koormuse tingimustes;
4. oskab selgitada, kuidas varasemate õpingute ja/või töökogemusega saadud teadmised ja oskused ning valitud eriala üksteist täiendavad;
5. suudab oma vastused selgelt sõnastada ja argumenteerida;
6. inglise keele oskus ja arvutiprogrammide kasutamise oskus on heal tasemel.

Negatiivne skaala 0-4,99 punkti

1. Erialavaliku peamine motiiv on enese mitmekülgne arendamine, karjääriplaanid ei ole seotud majandusanalüüsi valdkonnaga;
2. kandidaat ei ole piisavalt analüüsinud enda suutlikkust lõpetada nominaalajaga täiendava koormuse tingimustes, s.t. on oht õpingute poolelijätmiseks;
3. ei oska selgelt siduda oma varasemate õpingute või töökogemuse käigus omandatud teadmisi-oskusi õpitava erialaga;
4. ei suuda vestlusel selgelt vastata ja argumenteerida;
5. inglise keele ja arvutiprogrammide oskus on puudulik.

Vestlusele mitteilmumine annab 0 punkti.

Materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas erialal on sisseastumiskatseks motivatsiooniessee, mille teema on "What Motivates Me to Study Sustainable Energetics".
Essee tuleb kirjutada inglise keeles ja selle maksimumpikkus võib olla 2 A4.
Essees peab tulevane magistrant põhjendama oma huvi õppida säästvat energeetikat ja kirjeldama oma eelnevaid õpinguid ülikooli tasemel.
Õppekoht on garanteeritud, kui essee eest on saadud vähemalt 5 punkti.

Motivatsiooniessee „What Motivates Me to Study Sustainable Energetics“ hindamiskriteeriumid:
Positiivne skaala (5–10 punkti)

• Kandidaadil on hästi põhjendatud huvi õppida antud õppekaval, selge arusaam õppekava sisust, spetsialiseerumise valikutest (materjalid või protsessid) ja õppekava struktuurist.
• Kandidaat oskab välja tuua seost eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja ingliskeelse ühisõppekava materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas vahel.
• Kandidaat arutleb võimaliku spetsialiseerumise ja tulevase magistritöö kontekstis.
• Kandidaadil on ettekujutus tööalastest võimalustest tulevikus.

Negatiivne skaala (0–4,99 punkti)

• Kandidaadil puudub selge arusaam õppekava sisust, struktuurist ning spetsialiserumise valikutest.
• Kandidaat pole suutnud põhjendada seoseid ingliskeelse õppekava materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas ja oma eelneva hariduse ja/või tööalase kogemuse vahel.
• Kandidaadi põhjendus võimaliku spetsialiseerumise ja tulevase magistritöö kontekstis on puudulik.
• Kandidaadil ei ole ettekujutust tööalastest väljavaadetest tulevikus.

Meditsiinitehnika ja -füüsika erialale kandideerimisel on sisseastumiskatsel kaks osa: motivatsioonikiri ning CV + vestlus. Mõlema katse osa eest võib saada 0-10 punkti, koondtulemusena kuni 20 punkti.
Õppekoht on garanteeritud, kui mõlema katse osa tulemus on vähemalt 5 punkti.

Motivatsioonikirjas on kõige olulisem välja tuua, miks te soovite seda eriala õppida, kuidas tulevikus saadud teadmisi kasutada ning milline on teie motivatsioon õpingud nominaalajaga lõpetada.

 CV võib olla esitatud vabas vormis, tuues esile senise haridustee ja võimaliku töökogemuse. CV-d eraldi ei hinnata.
Vestlusele tuleb kaasa võtta varasemate õpingute akadeemiline õiend.
Vestlus kestab 10-15 minutit, täpse vestluse aja saab kandidaat teada SAIS-i avaldust esitades. Vestlus võib kokkuleppel toimuda ka videokonverentsi teel.
Vestluse sisu:

• Millised on eelteadmised erialast ja teadlikkus õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemadest?
• Milline on arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest, mida meditsiinitehnika ja -füüsika õppekava pakub?
• Kui palju aega ja energiat on plaanis õppetööle pühendada? Kas töötatakse samal ajal?
• Kas on olemas tulevikuplaanid peale magistrikraadi omandamist? Kui on, siis millised?
• Milline on sisseastuja inglise keele tase?

Vestlusel võidakse küsida ka küsimusi, mida siin ei ole nimetatud, et hinnata kandidaadi kohanemisvõimet, mõtlemisoskust ning erialaseid eelteadmisi. Komisjoni liikmed võivad anda lahendada lihtsamaid matemaatika või füüsika ülesandeid.

Hindamiskriteeriumid:

Positiivseks tulemuseks loetakse seda, kui kandidaat saab mõlema katse osa eest  5–10 punkti:

• Kandidaadil on hästi põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu, selge arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetustest. Ta on motiveeritud õppekava kui terviku läbimiseks ja oskab hinnata sellega seonduvaid takistusi ning võimalusi töö ja õpingute ühildamiseks.
• Kandidaat toob välja võimalikke seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ning meditsiinitehnika ja -füüsika õppekava vahel ning selgitab, kuidas need võiksid üksteist täiendada.
• Kandidaadil on nägemus tööalasest spetsialiseerumisest kesk-pikas perspektiivis.

Negatiivseks tulemuseks loetakse vähemalt ühe katse osa eest (ei kvalifitseeru vastuvõetuks) 0–4,99 punkti:

• Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppimise vastu, kuid puudub selge arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetustest.
• Kandidaat ei suuda põhjendada soovi õppida meditsiinitehnika ja -füüsika õppekaval ning selle vajadust tööalaseks või muuks erialaseks tegevuseks. Õpingute ühildamine töö või muu õppevälise tegevusega on keeruline ja oht õpingute pooleli jätmiseks on suur.
• Kandidaat ei oma ettekujutust tööalasest spetsialiseerumisest kesk-pikas perspektiivis ega oska seostada õpinguid meditsiinitehnika ja -füüsika õppekaval oma tööalase arenguga.
• Kandidaadi inglise keele tase ei võimalda õppida õppeaineid inglise keeles.

Kui kandidaat ei esita motivatsioonikirja, CV-d või ei ilmu vestlusele, märgitakse tulemuseks 0 punkti.

Mehhatroonika erialale kandideerimisel on sisseastumiskatseks vestlus.

Vestlus koosneb kolmest teemast
1. Motivatsioon
2. Eelnev kogemus
3. Tehnilised teadmised

Hindamine - vestluse tulemust hinnatakse 10-punkti skaalal:

• Motivatsioon: 0 - 3 punkti,
• Eelnev kogemus: 0 - 3 punkti,
• Tehnilised teadmised: 0 - 4 punkti.

Õppekoht on garanteeritud, kui vestluse koondtulemus on vähemalt 5 punkti. Vestlus toimub inglise keeles.

Vestluse teemad sisaldavad järgmisi küsimusi:
1. Motivatsioon
Küsimused on suunatud erialal õppimise soovi argumenteeritud põhjendamise oskuse ja tulevikunägemuse väljatoomisele, näiteks

• eriala valiku motivatsioon ja selle argumenteeritus
• Intellektuaalne paindlikkus ja analüüsivõime
• eneseväljendusoskus ja tehnilise teadmiste kommunikatsioonivõime

2. Eelnev kogemus
Küsimused on suunatud eelneva õppimise, töökogemuse ja huvitegevuse erialaga seostamisoskuse väljatoomisele, näiteks

• eelnevad kogemused mehhatroonika valdkonnas
• valdkonnaga seotud sotsiaalne aktiivsus ja eelneva perioodi initsiatiivikus
• teadlikkus enese oskuste, oma tulevikuperspektiivi ja ambitsiooni osas

3. Tehnilised teadmised
Küsimused sisaldavad IT, mehaanika ja elektroonika baasteadmisi, näiteks

• teadmised mehhatroonika valdkonna kaasaegsetest arendusuundadest, valdkonna tehnilised väljakutsed
• kuidas kandidaat oskab seostada eelnevaid teadmisi ja kogemusi mehhatroonika valdkonnaga, tehiliste näidete/projektide kirjeldused
• bakalaureuseõppe teadmiste üldine tase, küsimused mõne konkreetse läbitud kursuse kohta

Merenduse erialale kandideerimiseks tuleb esitada motivatsioonikiri ja läbida vestlus.

Motivatsioonikiri tuleb lisada avaldusele enne avalduse esitamist SAISis. Õppekoht on garanteeritud, kui katse tulemus on vähemalt 5 punkti ja õppimatulek on SAISis kinnitatud.

Motivatsioonkiri
Sisseastujal tuleb esitada motivatsioonikiri. Motivatsioonikiri lisatakse SAIS-is sisseastumisavaldusele. Motivatsioonikirja pikkuseks on kuni 1,5 lehekülge. Motivatsioonikiri annab ülevaate, kuidas on tulevane üliõpilane motiveeritud antud õppekaval õppima.

Motivatsioonikirja hindamiskriteeriumid:
Üliõpilaskandidaat:

• põhjendab oma õppima asumise soovi ja huvi eriala vastu (15 %);
• positiivselt hindab oma õpimotivatsiooni õppekava läbimiseks (35 %);
• analüüsib õpingute vajalikkust enda erialases arengus ja tööalases karjääris (35 %);
• esitab nägemuse enda tulevikust peale õppekava läbimist (15%).

Vestlus
Vestluse käigus vesteldakse samadel teemadel, millest tuleb motivatsioonikiri kirjutada.

Vesteldakse järgmistel teemadel:

• õppima asumise soov ja huvi õppekava vastu;
• kandidaadi õpimotivatsioon õppekava läbimiseks;
• õpingute vajalikkus kandidaadi erialases arengus ja tööalases karjääris;
• kandidaadi nägemus enda tulevikust peale eriala omandamist.

Motivatsioonikirja ja vestluse eest on kokku võimalik saada maksimaalselt 10 punkti. Positiivne tulemus on 5-10 punkti.
Kandidaat, kes ei osale vestlusel, saab 0 punkti.

Personalijuhtimise erialale kandideerimisel tuleb esitada magistritöö kavand ja CV (fotoga) ning läbida vestlus.
Õppekoht on garanteeritud, kui koondtulemus on vähemalt 5 punkti.

Magistritöö kavand
Magistritöö kavandi maht on 1–2 lehekülge ja sisaldab järgmisi osi:

• üliõpilase nimi ja õppekava (millele kandideerib);
• töö esialgne pealkiri;
• teema valiku põhjendus ja uurimisprobleem;
• töö eesmärk;
• hüpotees(id) ja/või uurimisküsimus(ed); uurimisülesanded;
• uurimismetoodika kirjeldus: valimi moodustamine, andmekogumise viis, uurimuse protseduur;

Vestluse teemad:

1. motivatsioon õppida antud erialal - oskus põhjendada erialavalikut ning seostada seda oma tööalase karjääriga; huvi eriala vastu, millest see tuleneb ja miks soovitakse õppida just Personalijuhtimise magistriõppekaval; eelnev haridus ja töökogemus ning nende seotus antud õppekavaga; valmidus ja võimalused õppekava läbimiseks nominaalajaga; inglise keele valdamise tase, suutlikkus lugeda õpingute raames inglisekeelseid tekste (hinnatakse arusaamist lühikesest inglisekeelsest erialatekstist).
2. oskus tuua näiteid personalijuhtimise valdkonna oluliste küsimuste/probleemide kohta ning nende üle sisukalt arutleda (sh varasemad isiklikud kokkupuuted õppekavas käsitletavate teemadega);
3. valmisolek uurimistöö (magistritöö) koostamiseks: uurimisteema valik ja läbimõelduse aste, uurimiskava olemasolu, uurimismeetodite valdamine; ootused õppe osas ehk sisuline arusaam omandatavate teadmiste ja oskuste kohta (milliste teemade/valdkondade osas on teadmiste tase puudulik või hea, konkreetsete valdkondade/teemade tajumine), mis osundab, kuivõrd on kandidaat süvenenud õppekava sisusse, mida arvab end juba teadvat-oskavat;

Vestluse tulemust hinnatakse skaalal 0-10 punkti. Vastuvõtulävend on 5,0 punkti.
Vestlusele mitteilmumise korral on tulemuseks 0 punkti. Maksimaalne tulemus on 10 punkti. Negatiivseks tulemuseks loetakse koondtulemust 4,99 ja vähem punkti.
Hindamisskaala (punktide arv) iga küsimuse/kriteeriumi puhul on järgmine:
0 – puudulik / ei ilmunud vestlusele
2-1 – kasin
4-3 – rahuldav
6-5 – hea
8-7 – väga hea
10-9 – suurepärane

Personalijuhtimise magistriõppe vastuvõtuvestluse hindamiskriteeriumid:
Koondhinne kujuneb kolme teema hinnete aritmeetilise keskmise alusel.

Motiveeritus ja erialavaliku põhjendus

• 10-9 – erialavaliku põhjendus on suurepäraselt argumenteeritud ja kandidaadil on selge visioon erialasest tulevikust, õpingud personalijuhtimise erialal toetavad kandidaadi tööalast arengut (õpingud on kavandatud karjääri osana personalitöö valdkonnas); kandidaat on põhjalikult analüüsinud enda ressursse ja suutlikkust õpingute nominaalajaga läbimiseks (läbi on mõeldud ajakasutus, kavandatud lahendused saamaks hakkama suureneva koormuse olukorras);
• saab vaevata aru keeleliselt keerulisest erialastest tekstist (näiteks teadusartiklid). Oskab esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis ülevaate loetu kohta.
• 8-7 – oskab selgelt põhjendada erialavalikut, õpingud PJ erialal on kavandatud osana valdkondlikust karjäärist; kandidaat on analüüsinud enda suutlikkust ja võimalusi õpingute nominaalajaga läbimiseks (läbi on mõeldud ajakasutus, kavandatud lahendused saamaks hakkama suureneva koormuse olukorras);
• saab vaevata aru keeleliselt keerulisest erialastest tekstist (näiteks teadusartiklid). Oskab esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis ülevaate loetu kohta.
• 6-5 – huvitub erialast ja oskab erialavalikut põhjendada, erialavaliku domineeriv motiiv on enese mitmekülgne arendamine ja omandatavate teadmiste kasutamine praegusel töökohal, karjääriplaanid ei ole otseselt seotud PJ valdkonnaga; kandidaat on analüüsinud enda võimalusi ja suutlikkust lõpetada õpingud nominaalajaga täiendava koormuse tingimustes (nt selgitab võimalikku ajaplaneerimist jms);
• saab ladusalt aru erialastest käsiraamatu või õpikutekstidest, keerulisema (teadusartiklid) teksti puhul mõistab üldjoontes loetu mõtet, kuid raskusi valmistab detailidest aru saamine. Suudab esitada ülevaate loetust, võib eksida detailides, jääb hätta keerulisemate lausekonstruktsioonidega, sõnavara piisav õpinguteks PJ erialal;
• 4-3 – näitab üles huvi eriala vastu, edasised karjääriplaanid on seotud mitme erialaga/valdkonnaga, kandidaat ei ole põhjalikult analüüsinud enda suutlikkust ja võimalusi lõpetada nominaalajaga (pole selgelt läbi mõelnud võimalikku ajaplaneerimist täiendava koormuse tingimustes);
• saab aru erialastest õpikutekstidest, tundmatuks jäävad keerulisemad sõnad spetsiifilised terminid, oskab esitada üldise ülevaate loetust, eksib detailides
• 2-1 – huvi eriala vastu lähtub eelkõige soovist end arendada (ja/või loogilise sammuna õpinguid jätkata koheselt pärast bakalaureuseõppe lõpetamist); PJ eriala on üks mitmest võimalusest, millel edasiõppimist kaalutakse (st ebamäärane/kindel karjääriorientatsioon personalitöö valdkonnas).
• saab pingutusega aru lihtsast erialasest tekstist (mõistab põhilist üldjoontes, esineb vigu nüanssides; keerukamate lausekonstruktsioonide puhul esineb sisulisi vigu või mittemõistmist), annab loetu kokkuvõtte edasi kasutades lihtsaid lausekonstruktsioone ja käibefraase.
• 0 – ei oska põhjendada huvi eriala vastu; raskusi lihtsa erialase teksti lugemisega ja teksti sisu mõistmisega või ei ilmunud vestlusele.

Erialased teadmised

• 10-9 – oskab tuua näiteid personalijuhtimise valdkonna oluliste teemade ja probleemide kohta ning nende üle sisukalt arutleda kasutades erialaseid termineid, oskab argumenteeritult põhjendada oma seisukohti, oskab luua seoseid PJ valdkonna teemade ja laiema konteksti vahel (eri tüüpi organisatsioonid; sotsiaalmajanduslik keskkond, seadused jms);
• 8-7 – oskab tuua näiteid personalijuhtimise valdkonna oluliste teemade ja probleemide kohta ning nende üle sisukalt arutleda, oskab näidete abil põhjendada oma seisukohti, tunneb erialast terminoloogiat, oskab näha seoseid personalitöö ja -arendusega seotud küsimuste ja organisatsiooni keskkonna mõjude vahel;
• 6-5 – oskab tuua näiteid personalijuhtimise valdkonna teemade ja probleemide kohta ning nende üle arutleda, seisukohtade põhjendused on nõrgad, tunneb erialast terminoloogiat, oskab hinnata organisatsiooni tasandi tegurite mõju personalipraktikale, kuid raskusi probleemide asetamisel laiemasse konteksti;
• 4-3 – oskab tuua näiteid personalijuhtimise valdkonna teemade ja probleemide kohta, arutlused jäävad ühekülgseks ja nõrgaks, oskab tuua kogemuspõhiseid näiteid, raskusi probleemide asetamisel laiemasse konteksti;
• 2-1 – oskab tuua üksikuid näiteid personalijuhtimise valdkonna küsimuste ja probleemide kohta, arutlused jäävad ühekülgseks ja nõrgaks, raskusi probleemide asetamisel laiemasse konteksti.
• 0 – toodud näited on triviaalsed, nende üle arutleda ei oska, oma seisukohad puuduvad või ei ilmunud vestlusele.

Õpivalmidus ja uurimissuuna teadvustamine

• 10-9 – on valinud uurimisteema, oskab suurepäraselt põhjendada teemavalikut, omab põhjalikku ülevaadet uuritavast teemast ja omab suurepäraseid teadmisi uurimismeetoditest ja strateegiast, mis võimaldavad saavutada oodatavat tulemust; oskab hinnata oma võimekust tulla toime õpingutega, oskab hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi, oskab suurepäraselt siduda oma varasemate õpingute teadmisi ja oskuseid valitud eriala omandamisega ja oskab selgitada kuidas need üksteist täiendavad, oskab selgelt välja tuua oma huvide fookuse;
• 8-7 – on valinud uurimisteema, oskab põhjendada teemavalikut, omab väga head ülevaadet uuritavast teemast ja omab väga häid teadmisi uurimismeetoditest ja strateegiast, mis võimaldavad saavutada oodatavaid tulemusi; oskab hinnata oma võimekust tulla toime õpingutega, oskab hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi, oskab selgelt välja tuua oma huvide fookuse, oskab väga hästi siduda oma varasemate õpingute teadmisi ja oskuseid valitud eriala omandamisega ja omab selget ettekujutust kuidas need üksteist täiendavad;
• 6-5 – on valinud uurimisvaldkonna, oskab põhjendada huvi antud valdkonna vastu, omab head ülevaadet uuritavast valdkonnast ja oskab selgitada võimalikku uurimuslikku lähenemist valdkonna uurimiseks; oskab hinnata oma võimekust tulla toime õpingutega, oskab hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi, oskab välja tuua oma huvide fookuse, oskab siduda oma varasemate õpingute teadmisi ja oskuseid valitud eriala omandamisega ja omab ettekujutust kuidas need üksteist täiendavad;
• 4-3– on valinud uurimisvaldkonna, oskab põhjendada huvi antud valdkonna vastu, omab pinnapealset ülevaadet uuritavast valdkonnast, omab pinnapealseid teadmisi uurimismeetoditest ja strateegiast, mis võimaldavad saavutada oodatavat tulemust; oskab hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi, oskab välja tuua oma huvide fookuse, kuid ei oska selgelt siduda oma varasemate õpingute teadmisi-oskusi õpitava erialaga,
• 2-1 – selget valikut uurimisvaldkonna kohta pole teinud, oskab põhjendada võimalikku uurimissuunda, omab pinnapealset ülevaadet võimalikust uurimissuunast, ei oska põhjendada uurimismeetodite ja strateegia valikut, mis võimaldaksid saavutada oodatavat tulemust. oskab hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi, kuid ei oska selgelt siduda oma varasemate õpingute teadmisi-oskusi õpitava erialaga, oskab välja tuua oma huvide fookuse;
• 0 – ei ole valinud uurimisteemat, teadmised uurimismeetodite kohta nõrgad, ei oska oma varasemaid õpinguid siduda õpitava erialaga või ei ilmunud vestlusele.

Rahvusvahelise ärikorralduse erialale kandideerimiseks on sisseastumisel vaja esitada CV, motivatsioonikiri ja osaleda vestlusel.
Õppekoht on garanteeritud, kui CV, motivatsioonikirja ja vestluse eest saadakse kokku vähemalt 5 punkti.
Õppekaval on 1 sihtstipendiumiga õppekoht (õppimine nominaalkoormusega, 30 EAP semestris, tasuta), mis jagatakse välja pingerea alusel.

CV peab sisaldama kandideerija kohta järgnevat:

• isiku- ja kontaktandmed;
• senine hariduskäik, sh. millise(d) kõrgkooli(d) on lõpetatud, millised õppekavad läbitud, erialad omandatud, millised õpingud on pooleli,ajavahemikud;
• kandideerija töökogemus - kus ollakse töötatud, kellena, millisel ajavahemikul;
• võõrkeelteoskus ja -tase, eelkõige inglise keele oskus;
• muu organisatoorne või ühiskondlik tegevus ja huvialad.

Motivatsioonikiri
Pikkus maksimaalselt 2 lk, inglise keeles.

Motivatsioonikirja sisupunktid:

• Õppekavale kandideerimise põhjendus - millised on kandidaadi erialased huvid ning miks soovib kandidaat õppida just Tallinna Tehnikaülikooli Majandusteaduskonnas;
• Millised on karjäärialased eesmärgid ning kuidas õppekava aitab nende saavutamisele kaasa;
• Kuidas eelnev haridusalane ja/või tööalane kogemus sobitub õppekava fookusega.

Vestlus
Vestlusel kandidaadile esitatavad küsimused käsitlevad alljärgnevaid teemasid:

• Eelnev haridus (töökogemus), senine ning planeeritav karjäär ja nende seotus rahvusvahelise ärikorralduse õppekavaga. Samuti motiveeritus õppekava läbimiseks nominaalajaga; 
• Motivatsioon õppida valitud õppekaval; õppe eesmärk ja õppekava valiku põhjendus ning alternatiivid;
• Õpingute ja omandatava hariduse roll isiklikus karjäärimudelis, kuidas rahvusvahelise ärikorralduse õppekava läbimine aitab kaasa tööalasele karjäärile;
• Kavandatav magistritöö - võimalikud uurimisteemad ja teemavaliku põhjendus (vastus ei ole siduv tegema magistritööd nimetatud teemal).

Hindamise skaala 0-10 punkti:
Positiivseks loetakse koondtulemust 5-10 punkti. 
Kandidaadil on põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu. Ta on motiveeritud õppekava kui terviku läbimiseks ning oskab hinnata sellega seonduvaid takistusi ning võimalusi töö ja õpingute ühildamiseks. Ta toob välja võimalikke seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja rahvusvahelise ärikorralduse õppekava vahel ning selgitab, kuidas need üksteist võiksid täiendada. Õppekava läbimisel ja saadaval haridusel on isiklikus karjäärimudelis kindel koht. Kandidaat on suuteline arutama võimalike magistritööga seonduvate teemade üle. Kandidaat suudab oma vastused selgelt sõnastada ja seisukohti argumenteeritult esitada, inglise keele oskus on piisaval tasemel õppekava läbimiseks. 

Negatiivseks loetakse koondtulemust 0-4,99 punkti.
Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppimise vastu, kuid ta ei suuda põhjendada soovi õppida rahvusvahelise ärikorralduse õppekaval ning selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks. Õpingute ühildamine töö vm õppetegevusvälise tegevusega on keeruline ning oht õpingute poolelijätmiseks on suur. Õppekava läbimisel ja saadaval haridusel puudub otsene seos isikliku karjäärimudeliga. Kandidaadil puudub ettekujutus võimalikest magistritöö uurimisteemadest. Inglise keele oskus ei ole õppekava läbimiseks piisav, kandidaat ei suuda vestlusel selgelt vastata ega seisukohti argumenteeritult esitada. 
Vestlusele mitteilmumise ja või CV/motivatsioonikirja esitamata jätmise korral on koondtulemuseks 0 punkti.

Rakenduskeemia ja biotehnoloogia erialale kandideerimiseks on sisseastumiskatseks vestlus.
Vestlusele tuleb kaasa võtta eelneva kõrghariduse akadeemiline õiend.
Õppekoht on garanteeritud, kui vestluse tulemus on vähemalt 5 punkti.

Vestluse sisu:

• Miks on otsustatud valida just rakenduskeemia ja biotehnoloogia eriala?
• Planeeritava peaeriala valik ja planeeritav lõputöö valdkond ja võimalik teema
• Milline on arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest, mida valitud õppekava pakub?
• Kui palju aega ja energiat on plaanis õppetööle pühendada? Kas töötatakse samal ajal?
• Kas on olemas tulevikuplaanid peale magistrikraadi omandamist? Kui on, siis millised?
• Millised on teadmised erialast ja õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemades (kui ei ole lõpetatud TalTechi YASB, YAGB või LAAB õppekava või TÜ keemia või geenitehnoloogia õppekava)?

Hindamiskriteeriumid:

Positiivne skaala 5–10 punkti

• Kandidaadil on hästi põhjendatud huvi õppekaval õppida, selge arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetustest. Ta on motiveeritud läbima õppekava kui tervikut ja oskab hinnata sellega seonduvaid takistusi ning võimalusi töö ja õpingute ühildamiseks.
• Kandidaat toob välja võimalikke seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ning rakenduskeemia ja biotehnoloogia õppekava vahel ning selgitab, kuidas need võiksid üksteist täiendada.
• Kandidaadil on ettekujutus tulevasest tööalasest spetsialiseerumisest.

Negatiivne skaala (ei kvalifitseeru vastuvõetuks) 0–4,99 punkti

• Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppida, kuid puudub selge arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetustest.
• Kandidaat ei suuda põhjendada soovi õppida rakenduskeemia ja biotehnoloogia õppekaval ning selle vajadust tööalaseks või muuks erialaseks tegevuseks. Õpingute ühildamine töö või muu õppevälise tegevusega on keeruline ja oht õpingute pooleli jätmiseks on suur.
• Kandidaadil ei ole ettekujutust tööalasest spetsialiseerumisest  ja ta ei oska seostada õpinguid rakenduskeemia ja biotehnoloogia õppekaval oma tööalase arenguga.
• Kandidaat ei tunne põhilisi keemia ja molekulaarbioloogia termineid ja kontseptsioone.

0 punkti:

Kandidaat ei ilmu vestlusele.

Lõputöö teema
Lõputöö teema on sisseastumisvestlusel eriti oluline  kandidaatide jaoks, kelle akadeemilisest edasijõudmist bakalaureuseõppe ajal ei iseloomustanud kõrge keskhinne. Arvesse võetakse, kas üliõpilaskandidaadil on ettekujutus oma tulevasest lõputöö teemast ja kas tal on selle tegemiseks juhendaja. Selleks soovitame enne sisseastumist tutvuda Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudis tehtava teadustööga ja luua kontakte selle tegijatega.
Lõputöö teema ja juhendaja peale tasub varakult mõelda kõigil sisseastujatel, et õpingud tõrgeteta lõpuni sujuksid.

Üldised erialased teadmised
Selleks et teha kindlaks kandidaadi üldine erialane silmaring, võimekus magistriõppes õppida ja kandidaadi väljavaated õppekava lõpetada, võib komisjon esitada üldisi küsimusi, mis baseeruvad bakalaureuseastmes saadud teadmistele ja puudutavad sõltuvalt valitud peaerialast keemia aluste ning füüsikalise, orgaanilise ja analüütilise keemia või molekulaar- ja rakubioloogia ning geenitehnoloogia valdkonda.

Rakendusfüüsika õppekavale kandideerimisel on sisseastumiskatseks vestlus.
Õppekoht on garanteeritud, kui vestlusel saadakse vähemalt 5 punkti. Vestlusele mitteilmunud kandidaatide tulemus on 0 punkti.
Vestluse sisu:

• rakendusfüüsika eriala valimise põhjused;
• plaanitav peaeriala valik, kas füüsika ja matemaatika peaeriala või okeanograafia ja meteoroloogia peaeriala;
• varasem kokkupuude füüsika, matemaatika, okeanograafia ja meteoroloogia valdkondadega (eelnevad õpingud ja töökogemused antud valdkondades, osavõtt projektidest jne) ühes oma rolli kirjeldamisega;
• plaan magistritöö teema kohta;
• erialaga seotud tulevikuplaanid peale magistrikraadi omandamist;
• füüsikat, matemaatikat, okeanograafiat ja meteoroloogiat puudutavatele küsimustele vastamine ja/või ülesannete lahendamine;
• kandidaadi üldised huvid ja silmaringi, õppimine TalTechis jne.

Hindamiskriteeriumid:
Positiivne skaala 5–10 punkti. Kandidaadil on:

• vajalikud erialased algteadmised;
• motivatsioon, eeldused ja võimalused edukateks õpinguteks;
• ettekujutus oma õpingutest.

Negatiivne skaala 0–4,99 punkti. Kandidaadil puuduvad:

• erialased algteadmised;
• motivatsioon, eeldused ja/või võimalused eriala edukalt õppida.

Tehnoloogia valitsemise ja digitaalsete muutuste erialale kandideerimiseks tuleb esitada CV koos motivatsioonikirjaga ja läbida vestlus. Õppekoht on garanteeritud, kui koondtulemus on vähemalt 5 punkti.

CV-s oodatakse järgmist infot:

• isiku- ja kontaktandmed;
•  hariduskäik (kõrghariduse osas lisaks kraadi väljastanud kõrgharidusasutus, eriala ja lõputöö teema);
• töökogemus (sh töökoht, amet ja peamiste tööülesannete kirjeldus);
• võõrkeelte oskus ja tase;
• muu organisatoorne või ühiskondlik tegevus;
• huvialad.

Motivatsioonikiri (maksimaalselt 2 lehekülge, inglise keeles) peab sisaldama järgmisi aspekte:

• Õppekavale kandideerimise põhjendus – millised on kandidaadi erialased huvid, millised on karjäärialased eesmärgid ning kuidas õppekava aitab nende saavutamisele kaasa; kuidas eelnev haridusalane ja/või tööalane kogemus sobitub õppekava fookusega.  
• Essee vormis arutlus kõige päevakajalisematest võtmeküsimustest või väljakutsetest tehnoloogia valitsemise ja digitaalsete muutuste valdkonnas (koduriigi kontekstis või globaalsel tasandil).
• Lisaks ülevaate esitamine kavandatavast magistritööst: teema tutvustus, uurimisküsimus(ed) ning metoodiline lähenemine. Vajadusel kasutada viiteid, ennekõike faktide ja argumentide esitamisel. 

Vestlus (inglise keeles)
Vestluse käigus hinnatavad valdkonnad/teemad:

• huvi eriala vastu, millest see tuleneb ja miks soovitakse õppida tehnoloogia valitsemise ja digitaalsete muutuste õppekaval; motiveeritus õppekava läbimiseks nominaalajaga;
• eelnevad kokkupuuted õppekavas käsitletavate teemadega ehk teadmine käsitletavatest teemadest õppekava raames ning teadlikkus õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemadest;
• ootused õppele ehk arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest; konkreetsemate valdkondade/teemade tajumine, mille osas on teadmiste tase puudulik; ootused õppekorralduslikule poolele ehk millised on võimalused töö ja õppetegevuse ühildamiseks, eelistused õppemetoodika osas, keeleoskus, valmidus akadeemiliste kirjatööde (artiklite) kirjutamiseks jms.

Hindamiskriteeriumid:
Positiivne skaala 5–10 punkti

• Kandidaadil on hästi põhjendatud huvi õppekaval õppimise vastu, selge arusaam õppekava sisust ning selle rõhuasetustest. Suudab selgesti ära põhjendada soovi õppida õppekaval tehnoloogia valitsemine ja digitaalsed muutused ning selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks.
• Kandidaat suudab orienteeruda ja kaasa rääkida erinevatel ühiskondlikult aktuaalsetel teemadel, ennekõike õppekavaga seonduvate viimase aja arengute osas, nt majanduses, tehnoloogia vallas ja riigi valitsemises (seda nii Eestis kui ka globaalsel tasandil). Demonstreerib heal tasemel lugemust erialase kirjanduse osas, näidates sellega kokkupuudet õppekavas käsitletavate teemadega. Kandidaat on võimeline välja tooma võimalikud seosed eelneva hariduse või tööalase kogemuse ja õppekava vahel ning selgitama, kuidas need üksteist võiksid täiendada.
• Tuleviku osas on kandidaat suuteline arutlema võimalike uurimisteemade üle, tuues välja võimalikke uurimisküsimusi, uurimismetodoloogilisi lähenemisi ning reaalses elus toimuvaid arenguid/hetkeolukorda või demonstreerima teadlikkust tänasel päeval esinevast probleemistikust uuritaval teemal. Niisamuti suudab ta esitada ootused omandatavate teadmiste ja oskuste osas ning seda ka õppekorraldusliku poole pealt, st kuivõrd ta on võimeline pühenduma õpingutele, et lõpetada nominaalajaga ning millised takistavad tegurid võivad selles osas esineda.
• Kandidaadil on välja kujunenud arusaam tööalasest spetsialiseerumisest keskpikas perspektiivis ning ta oskab selgitada õppekava rolli ja mõju tööalasele karjäärile ja selle kujunemisele. 
• Kandidaat demonstreerib väga head inglise keele valdamist.

Negatiivne skaala 0–4,99 punkti

• Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppimise vastu, kuid puudub selge arusaam õppekava sisust ning selle rõhuasetustest. Ka ei suuda ta ära põhjendada soovi õppida õppekaval tehnoloogia valitsemine ja digitaalsed muutused ning selle vajadust tööalaseks vm erialaseks tegevuseks. Kandidaat ei ole võimeline orienteeruma ja kaasa rääkima erinevatel ühiskondlikult aktuaalsetel teemadel, ennekõike õppekavaga seonduvate viimase aja arengute osas, nt majanduses, tehnoloogiavallas ja riigi valitsemises (seda nii Eestis kui ka globaalsel tasandil).
• Erialase kirjanduse lugemus ja varasem kokkupuude õppekavas käsitletavate teemadega on puudulik. Kandidaadil pole ettekujutust võimalikest uurimisteemadest, sh uurimisküsimustest, uurimismetodoloogilistest lähenemistest ning reaalses elus toimuvatest arengutest/hetkeolukorrast ehk ta ei suuda demonstreerida teadlikkust tänasel päeval esinevast probleemistikust võimalikel uuritavatel teemadel.
• Puuduvad ootused omandatavate teadmistele ja oskustele. Kandidaadil on problemaatiline ühildada õpinguid tööalase vm õppetegevusvälise tegevusega, st on oht õpingute poolelijätmiseks.
• Kandidaadil pole ettekujutust tööalasest spetsialiseerumisest keskpikas perspektiivis ja sellest, kuidas mõjutaks ja suunaks õppekava läbimine kandidaadi tööalast karjääri.
• Esinevad selged puudujäägid enese väljendamisel inglise keeles.

Vestlusele mitteilmumine ja/või CV ning motivatsioonikirja esitamata jätmine annab 0 punkti.

Toidutehnoloogia ja -arenduse erialale kandideerimisel on sisseastumiskatseks vestlus. Vestlusele tuleb kaasa võtta eelneva kõrghariduse akadeemiline õiend.

Vestluse käigus tutvutakse üliõpilaskandidaadi motivatsiooni ja eelnevate teadmistega eriala kohta ning esitatakse küsimusi erialal õppimiseks vajalike eelteadmiste osas keemias, füüsikas, biokeemias ja mikrobioloogias. Õppekoht on garanteeritud kui vestlusel kogutakse vähemalt viis punkti kümnest.

Vestluse sisu:

• Miks sisseastuja otsustas valida just toidutehnoloogia ja -arendus eriala?
• Millised on eelteadmised  erialast ja teadlikkus õppekavaga seonduvatest päevakajalistest teemadest?
• Milline on arusaam omandatavatest teadmistest ja oskustest, mida valitud õppekava pakub?
• Kui palju aega ja energiat on plaanis õppetööle pühendada?
• Kas töötatakse samal ajal?
• Kas on olemas tulevikuplaanid peale magistrikraadi omandamist? Kui on, siis millised?
• Millised on kandidaadi erialased teadmised (kui pole lõpetanud TalTechi toidutehnika ja tootearenduse, rakenduskeemia ja biotehnoloogia, geenitehnoloogia või rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia õppekava või Tartu Ülikooli keemia või geenitehnoloogia õppekava)?

Hindamiskriteeriumid:
Positiivne skaala 5-10 punkti

• Kandidaadil on hästi põhjendatud huvi õppekaval õppida, selge arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetustest. Ta on motiveeritud läbima õppekava kui tervikut ja oskab hinnata sellega seonduvaid takistusi ning võimalusi töö ja õpingute ühildamiseks.
• Kandidaat toob välja võimalikke seoseid eelneva hariduse või tööalase kogemuse ning toidutehnoloogia ja -arendus õppekava vahel ning selgitab, kuidas need võiksid üksteist täiendada. Kandidaadil on ettekujutus tulevasest tööalasest spetsialiseerumisest.

Negatiivne skaala ehk ei kvalifitseeru vastuvõetuks 0-4,99 punkti (0 punkti antakse juhul, kui kandidaat ei ilmu vestlusele)

• Kandidaadil on küll huvi õppekaval õppida, kuid puudub selge arusaam õppekava sisust ja selle rõhuasetustest.
• Kandidaat ei suuda põhjendada soovi õppida toidutehnoloogia ja -arendus õppekaval ning selle vajadust tööalaseks või muuks erialaseks tegevuseks. Õpingute ühildamine töö või muu õppevälise tegevusega on keeruline ja oht õpingute pooleli jätmiseks on suur.
• Kandidaadil ei ole ettekujutust tööalasest spetsialiseerumisest pikemas perspektiivis ja ta ei oska seostada õpinguid toidutehnoloogia ja -arendus õppekaval oma tööalase arenguga.
• Kandidaat ei tunne põhilisi keemia, füüsika, biokeemia ja mikrobioloogia termineid ja kontseptsioone.

Lõputöö teema

Arvesse võetakse, kas üliõpilaskandidaadil on ettekujutus, milline võiks olla tema lõputöö ja kas tal on selle tegemiseks konkreetne juhendaja. Selleks soovitame üliõpilaskandidaadil enne sisseastumist tutvuda TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudis tehtava teadustööga ja luua kontakte selle tegijatega.

Üldised erialased teadmised

Selleks et teha kindlaks kandidaadi üldine erialane silmaring, võimekus magistriõppes õppida ja kandidaadi väljavaated õppekava lõpetada, võib komisjon esitada üldisi küsimusi, mis baseeruvad bakalaureuseastmes saadud teadmistele ja puudutavad füüsikalise, orgaanilise ja analüütilise keemia või mikrobioloogia ning biokeemia valdkonda.

Tööstustehnika ja juhtimise erialale kandideerimiseks tuleb sooritada test ja esitada CV.

Teaduskonna koostatud materjali testi kohta näeb SIIT.

Õppekoht on garanteeritud, kui koondtulemus on vähemalt 5 punkti kümnest.
Testi positiivseks sooritamiseks peab õigeid vastuseid olema vähemalt 50%.

CV-s peab olema kajastatud:

• hariduskäik (eelneva õppe ja/või täiendusõppe seotus õppekava teemadega);
• töökogemus (sh tööalane seotus õppekava teemadega).

Tööstusökoloogia erialale kandideerimiseks tuleb esitada CV (lisatakse SAISi avaldusele) ja sooritada test.
Vajadusel toimub ka vestlus, siis võetakse kandidaadiga personaalselt ühendust.

Tööstusökoloogia kirjalik test koosneb 20-st valikvastustega küsimusest. Igal küsimusel võib olla üle ühe õige vastuse, ära tuleb märkida kõik vastusevariandid, mida õigeks peetakse.
Maksimaalselt on võimalik testi eest saada 10 punkti.
Test on positiivselt sooritatud ja õppekoht garanteeritud, kui testi tulemus on vähemalt 5 punkti.
Testi teemad on järgmised:

1. keskkonnasaaste ja saastajad;
2. inimtegevuse negatiivne mõju keskkonnale ja loodusele;
3. tootmistegevuse ja keskkonna vahelised seosed;
4. energeetika ja keskkond;
5. vesi, jäätmed, õhk;
6. Eesti maastikud ja eluslooduse mitmekesisus.

Õigusteaduse erialale kandideerimiseks tuleb esitada CV ja motivatsioonikiri ning läbida vestlus. Õppekoht on tagatud, kui sissestumiskatse eest on saadud vähemalt 5 punkti.
Erialal on 2 sihtstipendiumiga õppekohta (nominaalkoormusega õppimine tasuta),  mis määratakse pingerea alusel kõige kõrgemate punktidega kandidaatidele.
Motivatsioonikiri ja CV tuleb lisada SAISis avaldusele enne avalduse esitamist.
Vestlusele mitteilmumine annab 0 punkti.

1. Motivation letter
Candidate must present a CV and individual motivation letter (max 300 words per question) which must consist the profound answers to the following questions:

1. Explain your interest to the law. Describe your professional goals and explain how the degree programme you are applying for supports your professional profile. Which specialization of the programme you are applying for and explain why specifically this specialisation interests you. (0-2 points)
2. Describe your previous education, how does your academic background fit to the degree program you are applying for? Evaluate your previous knowledge and skills gathered during your previous education, how they would be useful in your studies in the law programme. (0-2 points)

2. Interview
Interview can be proceeded via Skype.
In the interview the following questions are asked:

1. What is the interest of the candidate to the law? What area interests the candidate most and why? How candidate sees his/her future professional career? Why candidate has decided to study at the Tallinn University of Technology? Why candidate finds the programme offered attractive? Why candidate believes that he/she is the right person for this programme? (0-2 points)
2. What is the knowledge of the candidate about the problems concerned law? (0-2 points)
3. What does candidate know about the role of the lawyer and the professional ethics/moral of the lawyer? (0-2 points)

Ärirahanduse ja majandusarvestuse erialale kandideerimiseks tuleb sooritada test. Info leitav SAISi avalduselt.
Õppekoha garanteerib testi tulemus vähemalt 5 punkti.
Testi põhieesmärk on selgitada välja sisseastujate teadmiste tegelik tase ja erinevused ning koguda infot õppetöö paremaks korraldamiseks.

Test koosneb viiekümnest valikvastustega küsimusest, mis hõlmavad viit valdkonda: rahandus, arvestus, majandusteooria, ettevõtlus ning juhtimine ja turundus. Küsimused vastavad raskuselt/keerukuselt bakalaureusetasemele.
Osad valikvastustega küsimused eeldavad arvutuste tegemist ilma kalkulaatori abita.

Kirjandus/õpikud, mida soovi korral magistriõppesse sisseastumistestiks valmistudes lugeda:

• A. Vihalem Turunduse alused. Külim, 2004.
• R. Üksvärav Organisatsioon ja juhtimine. Tallinn, 2004.
• S.A. Ross, R.W. Westerfield, B.D.Jordan, 2013. Fundamentals of Corporate Finance. McGraw-Hill, 10th ed.
• L. Alver, J. Alver, Finantsarvestus: Põhikursus. Tallinn, 2017.
• J. Alver, L. Reinberg, Juhtimisarvestus. Tallinn, 2002.

Lisaks peab kandidaat olema valmis vastama aktuaalseid majandusteemasid ja -näitajaid puudutavatele küsimustele.
Iga korrektne vastus annab 0,2 punkti ning vale vastus 0 punkti. Testis saadud punktid liidetakse ning kaalutakse vastavalt küsimuse valdkonnale järgmiselt: rahandus 35%, arvestus 35%, ettevõtlus 10%, juhtimine 10% ning turundus 10%.

IV perioodil toimuvad sisseatumiskatsed kõikidel erialadel. Sisseastumiskatse toimumise info koos kuupäeva, ruumi numbri ja vestluste puhul ka personaalse kellaajaga on leitav SAISi avaldusel peale avalduse esitamist.

• Cyber Security / Küberkaitse (TalTechi ja TÜ ühisõppekava)

• Communicative Electronics / Elektroonika ja kommunikatsioon

• Computer and Systems Engineering / Arvutisüsteemid

• E-Governance Technologieas and Services / E-riigi tehnoloogiad ja teenused

• Health Care Technology / Tervishoiutehnoloogia

• Materials and Processes of Sustainable Energetics / Materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas (TalTechi ja TÜ ühisõppekava)

• Technology of Wood, Plastic and Textiles / Puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia

• Environmental Engineering and Management / Keskkonnatehnika ja juhtimine

• Industrial Engineering and Management / Tööstustehnika ja juhtimine

• Mechatronics / Mehhatroonika

• Design & Technology Futures / Disaini ja tehnoloogia tulevik (TalTechi ja EKA ühisõppekava)

• AppliedPhysics / Rakendusfüüsika

• International Business Administration / Rahvusvaheline ärikorraldus

• Entrepreneurial Management MBA / Ettevõtlik juhtimine MBA

• Technology Governance and Digital Transformation / Tehnoloogia valitsemine ja digitaalsed muutused

• Law / Õigusteadus