Site logo
Tark linn

Teeme linnad nutikaks!

Sinult hea idee, meilt kuni 1,5 miljonit eurot.

Esita oma idee Targa linna väljakutsele hiljemalt 6.novembril: smartcity@taltech.ee.

Targa linna tippkeskusel on 15 miljonit, et teostada 10 parimat projekti, mis pakuvad lahendusi mobiilsuse, energeetika, ehituse, transpordi või avalike teenuste paremaks muutmisel! Otsime teaduspõhiseid ideid, et nende abil muuta tulevikulinnad uute ja nutikate tehnoloogiate abil inimsõbralikumaks, säästlikumaks ning mõnusamaks kõige laiemas mõttes. Konkurss on avatud ja ideid ootame 6.novembriks.

Sihtgrupp

Osalema ootame:

  • Tallinna Tehnikaülikooli teadlasi 
  • Aalto Ülikooli teadlasi
  • Kohalikke omavalitsusi
  • Inimesi, kes soovivad ja suudavad selliseid projekte ellu viia ning on huvitatud liituma targa linna tippkeskusega: 
    • teadlased ja insenerid  
    • tootearendajad ja disainerid
    • ettevõtjad ja projektijuhid

Ettevõtted, mittetulundusorganisatsioonid ja teised ülikoolid on samuti oodatud osalema ideekonkursil, kuigi ideekonkursi voorus neid otse rahastada ei saa. Vaata lisa rahastuse erisuste alt.

Pakume

  • Võimalust osaleda suurtes pilootprojektides mahuga kuni 1,5 miljonit eurot projekti kohta
  • Teadus- ja arendusteadmisi ning oskusi ja meeskonnaliikmeid Tallinna Tehnikülikoolist ja Aalto Ülikoolist
  • Koostööd linnade ja valdadega Eestist, Soomest ja teistest riikidest oma ideede ja lahenduste testimiseks

Oodatavad tulemused

  • Maailmatasemel teadusuuringud koos uute testlahendustega linnakeskkondade toimimise tõhustamiseks
  • Reaalses linnaruumis testitud konkreetse toote või teenuse prototüübid
  • Erinevad nn probleemilahendused, millel on tõenduspõhiselt ka rahvusvaheline kasvupotentsiaal

Ajakava

AEG

KONKURSIL OSALEJA

TARGA LINNA TIPPKESKUS

6. okt

 

Kuulutame konkursi välja

6. okt - 5. nov

Formuleeri oma idee, pea nõu asjakohaste teadlaste ja/või linnadega, kellel on probleem, mida soovid lahendada

Oleme valmis aitama teid kokku viia sobilike teadlaste ja/või linnadega

6. nov

Lahendusideede esitamise tähtaeg

 

nov

Saad ühe järgmistest vastustest: 

- Ei  
- Jah, valmista ette ettekanne. Võime teha ka ettepanekuid idee täiendamiseks või muutmiseks.

- Kontrollime ideede esmast kvaliteeti ja vastavust konkursi fookusvajadustele 
- Valdkondade eksperdid hindavad realistlikkust ja innovatsiooni

27.nov

Paremate ideede autorid saadavad oma täiendatud pakkumised

Žürii hindab kirjalikult pakutud ideid konkursi hindamiskriteeriumite alusel

8.dets

Esitlused žüriile

Žürii otsustab konsensuse alusel, millised ideed pilootprojektideks valida

dets

 

Juhtkomitee kinnitab esimesed pilootprojektid 

jaan

Lepingute sõlmimine ja esimesed pilootprojektid alustavad tööd. Vajadusel puuduvate meeskonnaliikmete värbamine.

Vajadusel hangete ja innovatsioonihangete korraldamine.

Hindamiskriteeriumid

  • Teaduslik potentsiaal
  • Innovaatilisus
  • Lahenduse kasvupotentsiaal
  • Teostatavus
  • Tegelik mõju linnakeskkonnale

 

Edutegurid:

  • Vajaduspõhised lahendused linnade reaalsete vajaduste täitmiseks
  • Koostöö vähemalt kahe linnaga (sh ühega Eestist), kes panustavad aktiivselt projekti arendusse
  • Tugev projektimeeskond järgmiste kompetentsidega: teadus ja arendus, projektijuhtimine, toote- või teenusearendus, disain, ettevõtlus
  • Lõppkasutajate kaasatus testimisse, disainmõtlemise metoodikate kasutamine ja kasutajasõbralikkuse põhimõtetest lähtumine

Rahastamine

Ühe pilootprojekti eelarve saab olla kuni 1,5 miljonit eurot, millest kuni 25% saab minna kaasatud Eesti linna(de) kulude katmiseks. Euroopa Regionaalfondi ja Eesti riigi toetusega saame katta 100% projektiga seotud abikõlbulikest kuludest.

Abikõlbulikud kulud:

  • Töötasu 100% + 15% üldkulude katteks
  • Otsekulud, sh sisseostetavad teenused
  • Lähetuskulud 

Kulude kinnitamine ja väljamaksmine:

  • Eelarved kinnitatakse 3- kuni 6-kuiste etappidena
  • Kaetakse ainult projekti teostamiseks vajalikke kulusid
  • Kulud peavad olema dokumenteeritud vastalt reeglitele
  • Partneritele (linnadele ja valdadele) hüvitatakse kulud pärast aruande kinnitamist ja Tehnikaülikoolile väljamaksmist

Selgitused ja erisused:

  • Saame katta Tallinna Tehnikaülikooli ning Eesti linnade ja valdade projektiga seotud personali töötasu.
  • Oleme valmis värbama targa linna tippkeskuse töötajaks konkreetset pilootprojekti ellu viima täiendavalt nutikaid inimesi, sh ka teistest riikidest.
  • Aalto Ülikooli teadlaste töötasu panustamise eest tuleb Horizon2020 projektist FinEst Twins, aga me võime vajadusel sealt ka teadlasi Tallinna Tehnikaülikooli Targa linna tippkeskuse meeskonda palgata.
  • Teiste ülikoolide teadlastelt ja eraettevõtetelt saame vajadusel  teenuseid osta.
  • Kui ettevõtetelt, mittetulundusorganisatsioonidelt või teistel ülikoolidelt laekub konkursile väga tugev idee, võib sellest hiljem kujuneda antud idee fookusega (innovatsiooni)hange. Samuti on võimalik ettevõtetega koos käivitada koosinvesteerimispiloote (PPP), mis siis tähendab, et tippkeskus ja ettevõte ühiselt investeerivad piloodi arendamisse ja läbiviimisse.

                                  

Linnade ja valdade vajadused

Targa linna tippkeskus on koostöös Eesti linna ja valdadega tuvastanud olulisemad vajadused järgmistes valdkondades: transport, energia, ehitus ja arhitektuur, valitsemine ning andmed. 2020.a. ideekonkursiks valisime küsimustiku, intervjuude ja töötubade kaudu koos linnade ja valdadega välja 10 prioriteetset väljakutset.

Suuremates Eesti linnades, nagu Tallinn ja Tartu, on ellu viidud kümneid erinevaid projekte, samas murekoht on omavalitsuste erinev digitaalne võimekus. Kuidas leida lahendused? Loe lisa.
 

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Anija, Elva, Haapsalu, Harku, Keila, Lääne-Harju, Maardu, Pärnu, Paide, Rae, Rakvere, Saaremaa, Saue, Tallinn, Valga, Viimsi, Viljandi, Viru-Nigula, Võru

  • Kuidas arendada välja teede ja tänavate võrk, et see soodustaks liikumist jalgsi; erinevate kahe-, kolme- ja neljarattaliste  (sh elektrimootoriga) kergliikuritega; ühistranspordiga (buss, rong, jne) ning tulevikus ka isejuhtivate sõidukitega? Oluline on suurendada säästlike liikumisviiside osakaalu ja võimaldada elanikele tervislikke ja ohutuid liikumisviise.
  • Milline on teede ja tänavate võrgustik, mis moodustab ühisosa kogu muu avaliku ruumiga, kus on näiteks atraktiivsed ümberistumisjaamad ja kaubanduskeskustele mugav ligipääs ka jalakäijatele ning mis võimaldab elanikel jõuda 15 minutiga sihtkohta ilma isiklikku autot kasutamata jne? 
  • Milline on transpordikorraldus, mis arvestaks elanike vajadusi, kes elavad linnast väljas, aga käivad igapäevaselt linnas tööl ja koolis?
  • Kuidas juhtida liiklust operatiivselt ja paindlikult ning suurendada teede läbilaskvust, kuid samas rahustada liiklust ja tõsta turvalisust. 

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Anija, Elva, Haapsalu, Harku, Kohtla-Järve, Lääne-Harju, Paide, Põltsamaa, Rae, Rakvere, Saue,
Tallinn, Tartu, Viljandi, Viru-Nigula, Vormsi

  • Valla äärealadelt on keeruline tulla keskusesse, eriti lastel. Vallasisene transport, sh ühendused väikesaartega on puudulik. Rahvast pole piisavalt, et tekitada tasuv, piisava sagedusega bussiliiklus. Millised võimalused on luua nõudepõhine ühistransport või sõidujagamisteenusele baseeruv transpordilahendus (sotsiaaltransport, koolitransport, suurematesse ettevõtetesse tööle jne), arvestades ka erivajadustega elanikega?
  • Linnade probleemiks on igapäevane pendelränne. Kuidas luua integreeritud ja piisava sagedusega ühistranspordiühendused ning auto ja ühistranspordi mugav ühildumine linnade äärealadel? Kuidas tagada erinevate vanusegruppide vajadustele vastav, mugav ja asjakohastel aegadel liikuv ühistransport (tööle, kooli, keskusesse teenuseid tarbima: pood, arstiabi, juuksur jne)? 
  • Tasuta ühistranspordi ja sõitjate vähesuse tõttu sulgevad ettevõtjad järjest kaugbussiliine, mistõttu tuleb KOV-il järjest enam korraldada nii vallasisest kui ka maakondlikku transporti – leida võimalusi tagada piisav liinide sagedus ja käivitada uusi liine.
  • Elanikkonna vananemisest ja perearstide kroonilisest puudusest tingituna (esmatasandi tervishoiuteenuse kaugenemise ja koondumise tõttu) tuleb KOV-il järjest rohkem panustada sotsiaaltranspordi korraldamisele. 

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Anija, Elva, Haapsalu, Maardu, Paide, Põltsamaa, Rae, Rakvere, Saue, Tallinn, Tartu, Valga, 
Viljandi, Viru-Nigula, Võru

  • Puudub linnade ja maakonna ühtne ühistranspordisüsteem, rääkimata üleriigilisest. Ka piletisüsteemid on erinevad. Oluline on erinevate liikumisvahendite kombineeritud planeerimine: buss, rong, jalgratas, auto, kergliikur jne. 
  • Ühistranspordis töö tegemise võimalus on oluline eelis eraautoga sõitmise ees. Kuidas luua selleks võimalikult mugavad tingimused (laud arvuti toetamiseks, kiire ja stabiilne internetiühendus, võimalus eraldatuseks – vaikne töötamine või kõnede tegemine, et teisi ei segaks)?
  • Milliseid uuringuid ja andmeanalüüse on vaja teha, et maakondlik ja piirkonna ühistransport  tegelike sõiduvajadustega kooskõlla viia?
  • Oluline on võimaldada töötamist isegi 100 km kaugusel suuremates linnades nii, et see oleks aja- ja energiaefektiivne ning mugav. 
  • Milline on väiksemates asulates paikneva toomise ja tööstuse vajadusi silmas pidav kaupade liikumine ning logistikakeskuste paiknemine?

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Maardu, Paide, Rakvere, Tallinn, Valga, Viimsi, Viru-Nigula, Võru

  • Kuidas luua targalt mitmeid detailplaneeringuid hõlmavaid struktuurplaane, et tagada ühtsem detailplaneerimine ja ressursikasutus ning parem linnaruum, luues eeldused säästlikuks ehitamiseks ja säästlike energiakandjate kasutamiseks? Kuidas efektiivselt kaasata elanikke?
  • Sini-rohetaristu arendamine nutikates linnades – millised on keskkonnasäästlikud ja targad (sademe)veesüsteemid, nutikad ruumiplaneerimise lahendused, mis tõstavad elukvaliteeti ja aitavad kaasa keskkonnaseisundi paranemisele (nt parandavad toimetulekut vihmavalingute, tormide, üleujutustega, leevendavad soojussaare efekti jms)?
  • Kuidas võtta kasutusele geoinforakenduste võimalusi linna hallatavate taristuobjektide haldamiseks (näiteks tänavalgustus, lumekoristus, haljastus jms), samuti ruumianalüüse (ühistransport, jäätmemajandus jms)?
  • Milliseid võimalusi pakub kaugseire ja positsioneerimise kasutamine linnaplaneerimises (kosmosevaldkonna innovatiivsete lahenduste rakendamine linnaruumi planeerimisel)?
  • Kuidas planeerimisel võtta arvesse, et inimene saaks sooritada oma eluks vajalikud tegevused kodu ümber; ideaalis jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga? Kuidas korraldada äärelinnas elavate inimeste mugav liikumine kesklinnas asuvatesse asutustesse (nt lasteaiad ja koolid). Kuidas tagada ligipääs tõmbeobjektidele mööda kergliiklusteid? Mida teha olemasolevate suurte kaubanduskeskustega, mis ei võimalda jalgsi kohalejõudmist? Kuidas planeerida keskuste ümbrust ruumi kompaktse ja jalakäijasõbralikuna?
  • Kuidas kasutada nutikalt sensoreid andmete kogumiseks, et mõõtmistulemuste baasil oleks võimalik läbi viia simulatsioone ja kodanike elukvaliteeti tõstvaid projekte? Nt andmete põhjal tuleviku simulatsioonide tekitamine, et ennustada trende ja modelleerida inimeste vajadusi (näiteks lasteaiakohad). 
  • Hoonete vee, soojusenergia, elektri tarbimise ja tootmise näitajad peaksid olema reaalajas nähtavad, et efektiivselt planeerida ja prognoosida energia tootmist, identifitseerida kõrge tarbimisega hooned ja jagada tarbimist, et vältida hüppelist kasvu. 
  • Kuidas enam integreerida linnaplaneerimisse kaasaja tehnoloogiaid (näiteks tuua sisse mudelprojekteerimise (BIM) keskne protsess, mis võimaldaks ühtset menetlust nii projekti kogu elukaare jooksul kui ka infovõimekust maastiku-, planeeringu-, pinnase- ja olemasolevate ehitiste mudelite loomiseks)? Kuidas sellised arengud võimaldaks parandada ka võimalike taristuprojektimudelite (InfraBIM) ühilduvust ja kohaliku linnamudeli (CIM) kasutatavust? Kuidas on võimalik andmete pealt tuvastada projektide tasuvus vallale? Näiteks uus arendaja koos 3000 uue elanikuga – kuidas ennustada läbi andmeanalüüsi valla kulusid ja tulusid?

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Anija, Jõgeva, Kohtla-Järve, Jääne-Harju, Maardu, Narva, Paide, Põltsamaa, Rakvere, 
Saaremaa, Saue, Sillamäe, Tallinn, Tartu, Valga, Viljandi, Viru-Nigula, Võru

  • Suurimaks väljakutseks on hoonete energiatõhususe suurendamine – nii kortermajades, omavalitsuse hallatavates hoonetes kui ka väikeelamutes. Vajalik on madala energiatarbimisega uute hoonete ehitamine ning olemasolevate hoonete rekonstrueerimine. Kuidas lahendada kogu tervikut säästlikult – valgus, ventilatsioon, jahutus, soojus?
  • Pakutav energialahenduste tasuvus ei ole kergesti hoomatav. Puuduvad teadmised, millistes hoonetes on mõistlik projekte läbi viia, milliseid aga oleks otstarbekam lammutada, kuna amortiseeruvad enne kui lahendused ennast ära tasuvad. Puudub ühtne teadmiste kogum, mille alusel omavalitsused saaksid otsuseid langetada.
  • Kasutatavad lahendused peaksid olema mitmekesised ka arhitektuurilisest aspektist. Kuidas ehitusmahtude suurenedes ning kaasaegse linnaruumi arendusvajaduse kontekstis tagada kohalik eripära ja traditsioonilise arhitektuuripärandi säilimine? 
  • Investeeringuid muinsuskaitseala hoonetesse on keeruline teha – ressursimahukas, karmide tingimustega ning teadmised võimalikest kasutatavatest lahendustest on killustunud, raskesti leitavad. 
  • Kuidas efektiivselt minna üle hoone lokaalsetelt jahutusseadmetelt keskkonnasõbralikule kaugjahutusele?
  • Väiksemates omavalitsustes on kaugkütte efektiivsus ja mõttekus madal – mis võiks olla lahendus või alternatiiv?
  • Millega motiveerida elanikke looma energiaühistuid, mis aitaks kiirendada alternatiivsete energiatootmise meetodite kasutuselevõttu?
  • Hoonete avariikindlus (näiteks sooja tarnimine hoonesse küll toimib, kuid hoonesisene tsirkulatsioon elektrikatkestuse ajal ei tööta).
  • Kuidas lahendada avalike hoonete ressursitarbimise info kättesaamine reaalajas (elekter, soojus, CO2, müra jt)? Vajalik on nende andmete analüüs ja simulatsiooni võimalus, mis võimaldaks operatiivselt hooneid juhtida.

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Elva, Haapsalu, Jõgeva, Keila, Lääneranna, Maardu, Paide, Põltsamaa, Rakvere, Saaremaa,
Saue, Sillamäe, Tallinn, Viru-Nigula, Vormsi, Võru

Elektrienergia saadavus tööstusaladele on kriitiline. Enamus valdade elanikkond väheneb osalt töökohtade puuduse tõttu. Kuidas tagada head tingimused tööstusele nii energiaga varustuse kui kaubaveo (raudteeühendus) seisukohast. Mis oleks mõistlik arenduse mudel (hetkel ei investeeri energiatootjad tarbijate puuduse tõttu, samas tööstus ei tule maakonda tingimuste puudumise tõttu). 

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Keila, Kohtla-Järve, Lääne-Harju, Maardu, Paide, Rae, Rakvere, Saaremaa, Tartu, Viljandi, Viru-
Nigula

  • Probleemiks on taastumatutel energiaallikatel põhinev elektri ja sooja tootmine. Soojusenergia on tarbimise mõistes kõige suurema mahuga energialiik, kuid osaliselt kasutatakse kaugkütte tootmiseks veel maagaasi ning turvast. Kuidas forsseerida kohaliku taastuvenergia tootmist ja tarbimist?
  • Mis võimalused on kaugkütte tootmine viia taastuvenergia allikate peale, ära kasutada madalatemperatuurilisi kaugkütte võimalusi? Kuidas tuvastada ja ellu viia kaasaegsetel lahendustel (reoveest elektri tootmine, soojuspumpade maa-alused või veekogudel põhinevad lahendused kombineerituna päiksepaneelidega) põhinevad projektid? Kuidas siduda need projektid linnaarhitektuuri ja planeerimisega (näiteks linna kasvuhoonete rajamine soojuspumpade alale)?

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Elva, Harku, Maardu, Paide, Põltsamaa, Rakvere, Saue, Tallinn, Tartu, Viimsi, Võru

  • Andmete kogumise vajadus ja ulatus on täpselt kindlaks määramata, s.t pole teadmist, milliseid andmeid ja mille jaoks on vajalik koguda. Samas teatavad andmed kogunevad ja nende maht pidevalt kasvab.
  • Andmete töötlemise, analüüsimise ja juhtimisotsuste tegemiseks kasutamise tehniline võimekus ja kompetents on puudulik. Kuidas tõhustada linna infosüsteemi üldist arhitektuuri (sh. kohalike ja riiklike registrite ühilduvust) ja liikuda pikemas perspektiivis ka nn. nutilinnana toimimise suunas, mis võimaldaks paremini analüüsida Eesti olukorda läbi linnade andmete? 
  • Tänapäeva infoühiskonnas on vajalik järjest rohkem panustada IT turvalisusele (ISKE) ja andmekaitsele. Hetkel andmekaitse, GDPR, küberturvalisuse regulatsioonides navigeerimine kohalikel omavalitsustel keeruline.
  • Hetkel kättesaadavad andmed näiteks Statistikaametist ei ole piirkondadepõhised ega tihti reaalajas.
  • Andmebaasid ei ühildu . Palju on loodud vajaduspõhiseid omasüsteeme, mis on ühe omavalitsuse kesksed. Vaja on tarkvara, mis suudab infot erinevatest andmebaasidest koguda või andmebaasid omavahel suhtlema panna. Kuidas luua andmesillad naaberomavalitsustega, sh naaberriigi omaga, et integreerida andmepõhist juhtimist, koostööd ja teenuseid?
  • Puudu on digitaalsest reaalaja linnaruumi monitooringust ehk kuidas muuta linnavara haldus targaks, süsteemseks: liikluskoormus tänavatel, vabad parkimiskohad, CO2 ja müratase tänavatel, õhukvaliteet, avalike hoonete ressursi tarbimine ja monitooring reaalajas; elekter, soojus, jne, prügimajanduse monitooring?

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Anija, Maardu, Paide, Põltsamaa, Rakvere, Saue, Tallinn, Tartu, Viimsi, Viljandi, Võru

Omavalitsutel on üksjagu andmekogusid olemas, kuid neid ei kasutata ega kuvata. Erasektori ettevõtted soovivad ja saavad arendada avaandmetest lähtudes nutikaid, vajalikke ja kasulikke lahendusi. Kuidas anda andmeid kodanikele, organisatsioonidele ja eraettevõtetele vabaks kasutamiseks ja uute teenuste loomiseks, samas tagades nende õiguspärase ja turvalise haldamise?

Linnad ja vallad, kellele see teema on väga oluline:
Maardu, Paide, Rakvere, Saue, Tartu, Viimsi, Viljandi, Viru-Nigula, Võru

  • Suhtlus elanikega on tihti aeglane ja ebaefektiivne. Järjest kasvavate infomahtude tõttu on elanikel järjest keerulisem oma igapäevast elu korraldada ning enda jaoks oluliste teenuste kohta infot saada. Mis oleksid õiged suhtluskanalid, mis arvestavad erinevate vanusegruppide võimekust ja huve?
  • Kuidas tõsta e-teenuste hulka ja kvaliteeti, kuidas propageerida nende kasutamist elanikkonna hulgas? Suures osas Eestis linnades rahvastik väheneb, vajalik on leida lahendused, et tagada teenuste kvaliteet. 
  • Dokumendihaldussüsteem ei võimalda taotluste jms menetluskäiku jälgida. Sellise võimekuse tekitamine tõstaks oluliselt efektiivsust, läbipaistvust ja kvaliteeti.
  • Haigestumine ja emotsionaalne vananemine on Eesti üks suurimaid vanemate elanike probleeme. Sotsiaalhoolekanne vajab uuendamist ja täiustamist. Kuidas arendada hooldekodusid ja teha teavitustööd, et inimesed ei hoiaks kinni oma kinnisvarast, vaid sooviks minna hooldekodusse, kus kõik elutingimused on paremad (tervishoid, sotsiaalelu). Leida võimalusi tugipersonali töö optimeerimiseks vananevate inimeste hooldamisel väheneva personali tingimustes.

Uurimisvaldkonnad ja -meeskonnad

Targa linna tippkeskuses on viis uurimisvaldkonda, mille liikmetega olete teretulnud nõu pidama oma ideede osas ning ka neid ühise huvi korral kaasama. Mitmed uurimismeeskondade teadlased on huvitatud ideekonkursil osalemisest ja/või nad on kaasatud ekspertidena ideede hindamisfaasi. Oma ideid on oodatud esitama ka kõik teised Tallinna tehnikaülikooli ja Aalto ülikooli teadlased ning ka nendega saate esitada ühiseid lahendusettepanekuid.

Tippkeskuse teadussuundadest loe lähemalt SIIT.

Tark mobiilsus püüdleb selle poole, et pakkuda kõige tõhusamaid ja puhtama energiaga transpordiviise. See kasutab ära olemasolevaid tehnoloogiaid, et koguda ja jagada kasutajatele, planeerijatele ja teenusepakkujatele infot, mis võimaldab muuta liikumismustreid ja planeerimismehhanisme ning suurendada erinevate transpordiviiside sidusust ja kooskõlastatust.  

Peamised märksõnad: efektiivsed ja jätkusuutlikud linnaruumi transpordisüsteemid; isejuhtivad sõidukid; kaksiklinna taristu arendus ja analüüs; mobiilsus kui teenus 

Uurimismeeskonna juht: abiprofessor Claudio Roncoli (Aalto, transpordi ja liikluse modelleerimine ja juhtimine) 

Claudio Roncoli


Uurimismeeskonna liikmed: 

  •     Abiprofessor Milos Mladenovic (Aalto, transpordi planeerimine)  
  •     Abiprofessor Themistoklis Charalambous (Aalto, mastaapne liikluse haldamine)
  •     Professor Dago Antov (TalTech, transpordi planeerimine) 
  •     Vanemlektor Jaakko Hollmen (Aalto, arvutiteadus)
  •     Järeldoktor Vladimir Kuzmanovski (Aalto, arvutiteadus)
  •     Vanemteadur Raivo Sell (TalTech, isejuhtivad sõidukid ja autonoomsed süsteemid) 
  •     Doktorant Serio Agriesti (Aalto, transpordi planeerimine) 
  •     Doktorant Kaur Sarv (TalTech, transpordi planeerimine)

Tark energiakasutus lähtub kommunaalvõrgu, tarbijate, õhu, vee ja muude linnaressurssidega seonduvatest andmetest, et panna paika linna- ja taristu planeerimise peamised valdkonnad ning püüelda tõhusama ja jätkusuutlikuma linnakeskkonna poole. Tark energiakasutus parandab samal ajal ka inimeste elukvaliteeti.

Peamised märksõnad: liginullenergiahoonete arendus ja ühendamine energiavõrkudega; elektri-ja kaugkütteturu nutikas juhtimine; kulu-efektiivsete energialahenduste loomine

Uurimismeeskonna juht: professor Jarek Kurnitski (TalTech ja ka dotsent Aalto ülikoolis, liginullenergia hooned) 

Jarek Kurnitski


 Uurimismeeskond: 
•    Professor Argo Rosin (TalTech, nutikad elektrivõrgud) 
•    Professor Targo Kalamees (TalTech, ehitusfüüsika)  
•    Professor Sanna Syri (Aalto, energiatehnoloogia ja energiaökonoomika) 
•    Teadusprofessor Dmitri Vinnikov (TalTech, jõuelektroonika)
•    Abiprofessor Risto Kosonen (Aalto, masinaehitus)
•    Vaneteadur Juha Jokisalo (Aalto, masinaehitus)
•    Järeldoktor Ville Olkkonen (Aalto, masinaehitus)
•    Järeldoktor Roya Ahmadiahangar (TalTech, energeetika ja mehhatroonika)
•    Doktorant Hatef Hajian (Aalto, ehitustehnika)
•    Doktorant Tero Koivunen (Aalto, energiatehnoloogia ja energiaökonoomika)
•    Doktorant Pauli Hiltunen (Aalto, energiatehnoloogia ja energiaökonoomika)
•    Doktorant Yuchen Ju (Aalto, masinaehitus)
•    Doktorant Andrii Chub (TalTech, jõuelektroonika)

Tark elamine tähendab asutuste, avaliku ruumi ja teenuste nutikat juhtimist, kasutades tänapäevaseid info- ja kommunikatsioonitehnilisi lahendusi. Tark elamine keskendub teenuste kättesaadavusele ja ligipääsetavusele, paindlikkusele ja kodanike vajadustele.

Peamised märksõnad: digitaalsetel meetoditel põhinev linnaplaneerimine; inimesi kaasav linnakeskkonna andmete kogumine ja analüüs; koosplaneerimise ja ühisotsustamise mudelid linnakeskkonna arendamisel, sh nutika planeerimisruumi kasutamine; uute linnakeskkonna lahenduste arendamine ja visualiseerimine arvestades ruumi füüsiliste ja sotsiaalsete dimensioonidega; bio-digitaalne arhitektuur ja linnadisain, sh ringmajandus; muud nutikad linnakeskkonna lahendused 

Uurimismeeskonna juht: professor Marketta Kyttä (Aalto, ehitatud keskkond) 

Marketta Kyttä

Uurimismeeskond:

  • Professor Kimmo Lylykangas (TalTech, maastikuarhitektuur) 
  • Vanemteadur Aija Staffans (Aalto, arhitektuur ja linnauuringud)  
  • Järeldoktor Pramod Bhusal (Aalto, elektrotehnika ja automaatika) 
  • Lektor Paulo Pinho (Aalto, elektrotehnika ja automaatika)
  • Teadur Veronika Valk-Siska (TalTech, arhitektuur ja linnauuringud)
  • Teadur Kristi Grišakov (TalTech, maastikuarhitektuur) 
  • Doktorant Pilvi Nummi (Aalto, ehitatud keskkond)
  • Doktorant Pedro Laguardia Tavares (Aalto, tööstus- ja jõuelektroonika)
  • Doktorant Petri Kangassalo (Aalto, ehitatud keskkond)

Tark valitsemine kasutab ära olemasolevaid tehnoloogiaid, et olla kursis uute targa linna initsiatiividega ja leida koostöökohti (nt teiste linnadega), leida sünergiaid teiste ökosüsteemi osapooltega ning kaasata kodanikke, et parandada avalikke teenuseid ja suurendada usaldust avaliku sektori vastu.

Peamised märksõnad: targa linna innovatsioonivõimekused; targa linna valitsemis-ja kaasamismudelite jätkusuulikus ning pikaajalisus; targa linna poliitikakujundus; targa linna rahvusvahelistumine ja integreerimine.

Uurimismeeskonna juht: professor Erkki Karo (TalTech, valitsemine)  

Erkki Karo


Uurimismeeskond: 

  • Professor Wolfgang Drechsler (TalTech, valitsemine) 
  • Professor Vasilis Kostakis (TalTech, partnertehnoloogiad ja nende valitsemine) 
  • Professor Marko Nieminen (Aalto, arvutiteadus) 
  • Professor Jarno Limnéll (Aalto, küberturvalisus) 
  • Vanemteadur Veiko Lember (TalTech, valitsemine)

Targalt andmeid reaalajas koondades, neid analüüsides ning selle baasil operatiivselt linnaelu juhtides ja tulevikulahendusi planeerides saab kaasa aidata kõigi eelnimetatud nelja valdkonna efektiivsele arengule. 

Peamised märksõnad: avatud teenuste arendus standardimise ja süsteemiarenduse kaudu; digitaalsed kaksikud; düsteemide süsteemid - mikroteenused asjade interneti ja serverivaba arvutustehnikate abil; mittetehnoloogiliste väljakutsete lahendamine (nt protsesside ja ärimudelite arendus); suurandmete väärtuse loomine

Uurimismeeskonna juht: dotsent Kary Främling (Aalto, arvutiteadus) 

Kary Främling


Uurimismeeskond: 

  • Professor Robert Krimmer (TalTech, e-valitsemine) 
  • Professor Anu Masso (TalTech, andmete haldamine)
  • Abiprofessor Matti Rossi (Aalto, IKT)
  • Järeldoktor Hadi Ghanbari (Aalto, IKT) 
  • Järeldoktor Avleen Malhi (Aalto, arvutiteadus) 
  • Doktorant Matti Huotari (Aalto, arvutiteadus)

FinEst Twinsi initsiatiivist

Targa linna pilootprojekte viiakse ellu tihedas koostöö Horizon2020 projektiga: FinEst Twins, mille partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Aalto Ülikool ja Forum Virium.

Projekti koduleht

Avatud veebiseminar

Schedule:

11:00-11:15 FinEst Twins Smart City Challenge by Mrs Külle Tärnov, Head of Innovation 
11:15-11:45 Vienna Smart City by Mag. Nikolaus Summer, Urban Innovation Vienna, Smart City Agency, Senior Expert 
11:45-12:15 Jelgava Smart City by Gints Reinsons, Head of Operational Information Centre of Jelgava city 
12:15-12:20 Closing words by Külle Tärnov

Smart City Wien defines Smart City as a city that assigns priority to, and interlinks, the issues of energy, mobility, buildings and infrastructure. In developing these fields, an emphasis is given to radical resource preservation, development and productive use of innovations/new technologies and high and socially balanced quality of living.  Smart City should be therefore able to safeguard the city’s ability to withstand future challenges in a comprehensive fashion. The elementary trait of Smart City Wien lies in the holistic approach pursued, which comprises novel mechanisms of action and co-ordination in politics and administration as well as a wider leeway of action assigned to citizens.

Gints Reinsons in 2010 co-founded first and only Operative Information Centre operated by City Municipality in the whole Baltic and Scandinavian region. What others call a job, he calls amazing journey, which with combination of agile and hardworking team, proactive Jelgava City management encouragement has paid off with great recognition and results. Now Jelgava is recognized as Smart City worldwide (especially in Europe).
Jelgava Municipal Operational Information Centre (JPOIC) uses comprehensive communication, information exchange and analysis mechanisms that provide direct communication between residents of Jelgava city, infrastructure maintenance, operational services, state and local government institutions, commercial companies and the Civil Protection Commission

The webinar took place on October 19 and you are warmly welcome to listen to the webinar recording from HERE.
 

KKK

Korduma Kippuvad Küsimused

1.    Kas ettevõtted ja teised ülikoolid saavad konkursil osaleda?
Ettevõtted ja teised ülikoolid on teretulnud ideekonkursil osalema kuigi ideekonkursi voorus ettevõtteid otse rahastada ei saa. Saame koos ettevõtetega käivitada koosinvesteerimispiloote. Pilootprojektide raames saab eraettevõtetelt teenuseid osta. Tugeva idee baasil või seda teiste ideedega kombineerides võib sellest kujuneda innovatsioonihange.  Hanked pannakse kokku ja kuulutatakse välja johtuvalt rahastamiseks valitud projektide ajakavale. See puudutav nii Eesti kui kõigi teiste riikide ettevõtteid ja ülikoole.


2.    Kas omavalitsused peavad projekti panema 25%-lise omafinantseeringu?
Ei, projekti kogueelarvest kuni 25% ulatuses finantseerime meie Eesti omavalitsuste projekti sisulise panustamise kulusid, sh personali ja sisseostetavate teenuste ning kaupade kulud. Teiste riikide omavalitsusi me rahastada ei saa. Küll saavad ka nemad projektis osaleda ning selle tegevustest mitterahalist kasu saada.


3.    Kas idee saab esitada ka 51% KOV omanduses olev SA, kes on juba aastakümneid arendanud omavalitsuse teatud piirkonda? Kuidas sellisel juhul kaetakse kulud, kui idee peaks sobilikuks osutuma?
Rahastada saame ainult omavalitsusi ehk me ei saa raha anda omavalitsuse haldusalas olevale sihtasutusele. Sihtasutus võib küll olla projekti täiendav partner, aga neile me raha anda ei saa.


4.    Kas ilmtingimata peab teine kaasatud linn olema väljastpoolt Eestit?
Ei pea, võite ka kaks linna või valda kaasata Eestist.

5. Kas ühes projektis tohib osaleda maksimaalselt kaks kohalikku omavalitsust?
Ei, võite kaasata nii palju omavalitsusi kui on vajalik teie projekti parima tulemuse saavutamiseks. Võite näiteks kaasata kaks omavalitsust testimiseks ja lisaks mõned omavalitsused täiendava sisendi andmiseks ja kinnitamaks suuremat rahvusvahelist huvi arendatava vastu.

6. Kui me kaasame omavalitsusi, mis ei asu Eestis, siis kas nemad peavad kõik oma kulud ise katma?
Jah. Küll saame projekti eelarvest katta teie reisikulud sinna sõitmiseks ja materjalide ning muu tarviliku kulud seal piloteerimiseks.

7. Kuidas peame kinnitama omavalitsuste huvi projektis päriselt osaleda?
Palun selgitage seda lahti kahes idee esitamise vormi küsimuse vastused, sh meeskonna punkti alla lisage igast omavalitsusest konkreetse inimese kontaktid. Olete teretulnud lisama ka omavalitsuse ametliku kinnituskirja, aga see ei ole kohustuslik. 6.novembriks peab teil olema minimaalselt üks omavalitsus kindlalt kaasas ja idee teise või ka rohkemate osas. Kui pääsete teise vooru, siis 27.novembriks peab teil olema juba minimaalselt kaks omavalitsust kaasatud ehk ise ka nõus sisuliselt osalema.


8.    Kui suur osa projekti eelarvest tohib minna personalikulude ja kui suur osa sisseostatavate teenuste ja kaupade peale?
Saame olla paindlikud ehk kindlat protsenti ei ole. Eelarve peab olema antud projekti jaoks mõistlik ja säästlik.


9.    Mis ajaks peavad 2021.a. jaanuaris algavad projektid olema valmis?
Oleks suurepärane kui projektid kestaksid 1,5-2,5 aastat, aga saame lähtuda iga konkreetse projekti spetsiifikast ehk mõni projekt võib olla ka pikem.

10. Kas sobiliku omavalitsused peab leidma ideed esitav meeskond või aita targa linna tippkeskus sobilikke leida?
Olete igati teretulnud küsima meilt nõu, milliseid omavalitsusi Eestist kaasata. Saame teid kokku viia õigete inimestega. Kuigipalju saame olla ka abiks Soomest linnade leidmisel ja mõnevõrra ka suuremate Euroopa pealinnadega.


11.    Kas linna ja valda tuleb kaasata projekti testimise faasis?
Koostöö projekti kaasatud vähemalt kahe linna ja/või vallaga peaks algama kohe algusfaasis, sh kaasates ka potentsiaalseid lõppkasutajaid, keda projekti tulemus mõjutama hakkab. Kindlasti saab aga testimise faasis linna ja valla roll olema suurem.


12.    Me ei oska nii algusfaasis teha kogu projekti jaoks tegevuskava ja eelarvet. Kuidas läheneda?
Projekti elluviimine toimub 3- või 6-kuiste sprintide kaupa ehk nii detailne eelarve kui tegevuskava koos oodatavate tulemustega kinnitatakse alati järgmiseks etapiks. Taotluse esitamise 1.faasiks ehk 6.novembriks peaks esitama esmase hinnangulise koondeelarve ja koondtegevuskava ning 2.faasiks ehk 27.novembriks lisama sinna projekti esimese 6 kuu detailsema eelarve ja tegevuskava. Koostöös targa linna tippkeskuse poolse coachi ja kaasatava valdkonna eksperdiga otsustakse iga etapi osas vajalikud muudatused nii tegevuskavas kui eelarves ning projekte on võimalik peatada või ka oluliselt muuta kui selleks ilmnevad põhjused. Ühine eesmärk on jõuda tulemuseni, milleks saab olla edukas lahendus või ka selguse, et selline lahendus ei toimi ja seda pole mõistlik teha. 
Hanke korras ostetavaid kaupu ja teenuseid võib osta projekti raames nii omavalitsus kui ka TalTech. Mis kumma eelarves on konkreetse pilootprojekti meeskonna sisene otsus. Ainus rahastajapoolne piirang on, et omavalitsuse kulud ei tohi olla suuremad kui 25% projekti kogueelarvest. 

13. Millist tehnoloogilist valmidust te eeldate?
Tehnoloogia arendus võiks ideaalis alata tasemelt 3 ja jõuda tasemel 5 kuni 7.

14. Kui suurt meeskonda te eeldate?
Meeskond peab olema konkreetse projekti elluviimiseks optimaalne ehk sisaldama kõiki selle elluviimiseks vajalikke kompetentse, aga samas olema piisavalt kompaktne, et seda saab efektiivselt juhtida ning see on ka finantsiliselt otstarbekas. Meeskonnas peab kindlasti olema teadustiim ja omavalitsuste tiim, lisaks peab keegi kindlasti tegema projektijuhi tööd. Viimase saab leida nov-dets jooksul ka targa linna tippkeskus. Kui planeeritakse arendada toodet ja/või teenust, siis kindlasti peaks meeskonnas olema ka toote- ja/või teenuse arendamise ning disainioskustega inimene. Osa teadustööd võib vajadusel osta sisse teistest ülikoolidest ning arendustöid saab osta ka eraettevõtetelt. Teenuste sisseotmisel peab järgima kehtestatud hankereegleid, aga seda juba projekti elluviimise faasis.

15. Kuidas žürii ideid hindab?
Žürii loeb esmalt esitatud ideed läbi ja hindab neid viies hindamiskategoorias skaalal 1-10. Kõigil teise vooru saanud projektidel on võimalus 8.detsembril oma ideed žüriile ka suuliselt esitleda ja nende küsimustele vastata. Seejärel peab žürii konsensuslikult jõudma otsusele, millised projekti tunduvad neile kõige tugevamad ja see ei ole pelgalt eelantud punktide summa alusel, vaid argumenteeritud arutelu tulemus.

16. Kui linn soovib oma ideed esitada, siis kas ta peab teadlased TalTechist leidma juba 6.novembriks? Kui jah, siis kes saab meil aidata õigeid teadlasi leida?
Ideaalis oleks hea, kui teil oleks juba teadlased leitud ja nende leidmisel aitab targa linna tippkeskuse teadusjuht: Ralf-Martin Soe. E-mail ja telefon kontaktide all. Samas võite 6.novembriks veel esitada idee ilma teadusmeeskonnata ja leiame teadlased koos novembri jooksul ehk 27.novembri tähtajaks.