Site logo

töötoad

Tartu kolledžis on gümnasistidel võimalik osaleda erinevates töötubades.

Kõikide töötubade osas palun võtke ühendust kai.kalda@taltech.ee ja lepime täpsemalt toimumisaja kokku, osalemistasu ei ole ja ühe grupi suurus on kuni 10 inimest.

Näidistund laboris koosneb teoreetilisest ning praktilisest osast. Teoreetilises osas antakse ette betooni tugevus- ja vajumisklass ning leitakse absoluutmahtude meetodi järgi selle koostisosade mahud. Praktilises osas valmistatakse vastavalt arvutustulemustele betoon ning viiakse läbi konsistentsi kontroll, kasutades vajumiskatse metoodikat. Peale kontrolli valmistatakse katsekehad. Labori lõpuks tehakse samadel tingimustel valmistatud katsekehadega survekatse.

Reaalse konstruktsioonielemendi modelleerimine (arvutusskeemi koostamine). Konstruktsioonile mõjuvad välisjõud ja neist tingitud sisejõud. Sisejõududest põhjustatud pinged. Lihtsa konsooltala lihtsustatud tugevusarvutus.

Antakse ülevaade hoonete energiatõhususe aspektidest. Tutvustatakse erinevaid soojusülekande liike. Piirde soojusjuhtivuse arvutamise metoodika ja arvutus Exceli tabelis. Piirde soojusjuhtivuse mõõtmine. Külmasillad hoones ja nende kriitilisuse hindamine  arvutus- ning mõõtmistulemuste põhjal. Termovisioon. Seda töötuba saab teha ainult talvel! 

1. Loeng. Vermikompostimise põhimõte ja erinevus tavakompostimisest. Vermikompostimisel kasutatavad vihmaussiliigid ja nende ökoloogia. Vihmausside eluks nõutavad tingimused. Vermikompostimise saadused ja nende kasutamine.

2. Praktiline osa. Mullabioloogia laboris tutvutakse vermikompostriga. Õpilased sorteerivad kompostri ühes jaotuses olevast substraadist välja: valmiskomposti, vihmaussid ja nende kookonid; muud organismid. Kõiki osi vaadeldakse kuni 50x suurendusega ning määratakse kompostis olevad organismid (võimalusel sugukonna tasemeni).

Antud töötuba toimub kahe nädala vältel. Esimesel nädalal antakse ülevaade sisekliima mõistest ja selle parameetritest ning tutvustatakse mõõteriistu. Selgitatakse, kuidas toimub sisekliima reguleerimine ja tehakse läbi ka ventilatsiooniõhu vooluhulga vajaduse arvutus. Õpilased saavad ülesandeks mõõta kodus õhu temperatuuri, suhtelist õhuniiskust ja süsihappegaasi sisaldust. Teisel nädalal toimub tulemuste analüüs ja arutelu ning tuuakse välja võimalikke viise, kuidas kodust sisekliimat paremaks muuta. Järgnevalt tutvustatakse Tartu Kolledži „eluslaborit“, milleks on üks õppehoonetest ja selle sisekliima automatiseerimist.

Töötoa teooria pooles räägitakse, mis on mehitamata õhusõidukid ehk droonid. Tutvustatakse nende erinevaid tüüpe, eripära, peamisi komponente, kasutusvaldkondi (sh infrapunakaamera rakendusi) ja nendega seotud riske. Seejärel tutvustatakse, kuidas käib droonide lennutamine ja millised on ohutusnõuded. Teooria rakendamiseks on kõikidel õpilastel võimalik töötoa praktilises osas proovida drooni lennutada kõigepealt simulaatoris, et saada kätte tunnetus. Peale seda saavad kõik lennutada nii kaameraga kui ilma kaamerata drooni. Kui drooni juhtida ainult kaamerapildi järgi saab kogemuse, mis tunne oleks, kui piloot oleks ise drooni peal. Praktiline osa toimub olenevalt ilmast siseruumides või väljas.

Tõenäoliselt oled kuulnud muinasjuttu kolmest põrsakesest, kes ehitasid endale majad. Oled Sa aga kunagi mõelnud, miks Niff-Niffi põhust maja hundile vastu ei pidanud? Sellest, mis on põhumaja ning kuidas neid ehitatakse saad ülevaate loengus. Lektor räägib täpsemalt ka põhumajade ehitamise ajaloost, põhumajadest Eestis ning oma doktoritöö raames läbiviidud uuringust, mis vaatles põhumajade sisekliimat. 

Antud töötoas tehakse lühike sissejuhatus looduslikest värvidest (linaõlivärv, keeduvärv, munaõlitempera, kaseiinvärv jt.) ja miks neid tänapäeval on vaja. Seejärel tehakse gruppidega värvikatse, mille teoreetiline osa on koostisainete suhte väljaarvutamine. Siin tuleb appi keemia tunnist õpitud ristkorrutis. Gruppide tulemuste võrdlemiseks toonitakse grupiti värvi erineva tumedusega. Pigmendi osakaalu arvutuskäik tehakse läbi. Lõpuks värvib iga grupp väikse pinna vineeril ja seejärel saab võrrelda toonide erinevusi. Järgmisel korral on juba näha ka kuivanud töö tulemusi.

Paberkrohvi töötoas teeme tutvust selle hetkel veel vähelevinud, ent tänuväärselt mitmekesise ja loodussõbraliku viimistlusmaterjaliga. Töötoa teoreetilises pooles räägime esmalt veidi laiemalt paberi valmistamise põhimõtetest ja ajaloost ning seejärel teeme endale selgeks, mis on paberkrohv ning kuidas erinevad lisandid krohvisegu omadusi mõjutavad. Seejärel proovime kätt paberkrohvi valmistamises ning lõpetuseks katsetame, kuidas õnnestub krohvisegu seinapanek.

Sisu lisamisel

Töötoa eesmärk on anda ülevaade nii objekt-orienteeritud programmeerimisest kui Androidi äppide arendamise põhilistest algteadmistest. Töötoa praktilise osana luuakse koos lihtsam Androidi rakendus.